Jüri Reinvere: meil on kadunud pidev võrdlus sellega, mis on olnud ({{commentsTotal}})

Jüri Reinvere
Jüri Reinvere Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Helilooja Jüri Reinvere pälvis äsja Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia globaalse haardega loomingu eest. Valner Valme tegi võitjaga intervjuu.

Heliloomingu preemia tuleb globaalse haarde, mitte muusika sisu eest. Kui tähtis on teile haare, kas muusika tegemisel mõtlete sellele, kui laialt võiks teie muusika inimesi haarata?

Tegelikult kuulub see küsimus žüriile. Muusika mõjuhaarde ja sisu vahel ma ei näe vastuolu: kõik suurimad kunstnikud on tegutsenud sellel nimel, et mitte olla lokaalsed, vaid universaalsed. Jean Sibelius näiteks ei soovinud olla soome helilooja, ta tahtis olla universalist, mitte natsionalist koos oma sümfooniliste teostega. 

Kui tähtis on klassikalises muusikas teavitus, nii sisuline kajastus kultuurimeedias kui puhas turundus? Kas nn tõsine või siis akadeemiline muusika jõuab praegu, aastal 2017, piisavalt inimesteni?

Tsiteeriksin siinkohal üht plaadikompanii Sony direktorit, ta ütles ühes erakõnes mu sõbrale: "Maailm on muutunud selles suhtes, et ka kakskümmend aastat tagasi mõjus turundus juba tugevalt, kuid et turundus mõjunuks, pidi ka kunstnikul endal hea tase taga olema — tänapäeval aga pole tasemel enam tähtsust. Mõjub ainult turundus. Iga keskpärasus võib maailmastaariks saada, oma pagasit selleks enam vaja ei ole."

Asi on tõepoolest läinud väga hulluks. Mul oli kevadel selline juhus. Kuulasin üht teost praeguse väga kuulsa lauljaga, kõige esimese klassi staariga. Ta laulis väga hästi. Pidin aga sinna kohe kõrvale kuulama sama teost Elisabeth Schwarzkopfiga, mingil põhjusel. Ja järsku olin vapustatud, kui halvasti laulab see meie praegune maailmastaar — ja kui lukus on meie kõrvad, sest meil on kadunud juba pidev võrdlus sellega, mis on olnud. Vahe oli, tõepoolest, tohutu.

Olete pikalt elanud Saksamaal ja ütlesite kevadel ajakirjas Muusika, et seal on iga materjal ja sündmus suunatud kindlale sihtgrupile. Mida Eesti muusikaelus võiks sellest õppust võtta: meil on need grupid ju nii pisikesed?

Täpselt nii, väga õigesti formuleeritud küsimus. Ei tohi mingil juhul võtta Saksamaalt üle tegutsemismudeleid ja vastupidi samuti — arvata, et sakslased peaksid toimima mingites asjades samamoodi kui eestlased. Need kaks ühiskonda funktsioneerivad, tänu oma suuruste vahele, väga erinevalt. 

Ennekõike peaksid, ma arvan, eestlased seda endale meelde jätma, et tugev kultuurieksport algab sellest, kui terve on kultuurielu kodus ja kui korras on asjad seal. Kui rikas ja vaheldustsoosiv on kultuuripoliitika kodus, mis vaimus elavad inimesed kultuurikeskkonnas: üliõpilased, õpetajad, mõtlevad-tegutsevad inimesed.

Ei tohiks teha sama viga kui soomlased, et pigistada oma kodune kultuurielu võimalikult väikeseks kokku ja suunata sealtki viimased nired ekspordile. Niimoodi ehitame endale ainult katastroofi, sellise tegutsemisega pole varsti elu ei kodus ega ka midagi eksportida.

Kuidas tähistate preemia saamist?

On pidu juba jälle Tallinna tulla ja kohata teisi preemiasaajaid!

Veebruaris esitlete Göteborgis oma uudisteost Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaks. Mis seisus see on ja mis on veel käsil? 

See lugu hakkab peagi valmis saama ja võin öelda nii palju, et tihedad aastad on ees ja saan kirjutada väga erinevaid teoseid alates sooloteostest kuni kõige suuremate mõeldavate koosseisudeni välja.

Olete ka terav ühiskondlik mõtleja. Mis Eestis praegu muret teeb? Või rõõmu?

Rõõmu teeb see, et Eestis on palju asju vägagi korras, näiteks inimeste endi mõtlemis- ja kultuurivajadus. Muret teeb see, et eestlased sellest tihti ise aru ei saa, vaid elavad mingis pidevas paanikas. Ja selles paanikas on pimedad oma tugevuste suhtes.

Muret teeb see ka selle tõttu, et see on poliitiliselt väga vale suund: mitte tunda nii oma nõrkusi kui ka tugevusi.

Kas muusika ravib inimesi ja ühiskondi või on see romantilis-idealistlik arusaam?

Ma ei tea, kas ma seda just ravivahendiks hakkaks nimetama, kuid muusika on suutnud mõjutada inimesi ja ühiskondi küll — vaatama ainult iseend peeglist ja meenutame, mis on toimunud Eesti ajaloos.

Meie pea kõik suuremad poliitilised positiivsed asjad on toimunud muusika kaasmõjuga. Me oleme lauldes poliitilisi provokatsioone vältinud ja musitseerides end sakslikkusest vabastanud. Me oleme rusutusaastatel läbi muusika rääkinud asjadest, millest poliitika rääkida ei tohtinud. Seal, kus poolakad marsivad tänavale, oleme meie saavutanud selle muusikaga.

Ei tohi unustada just omaendi tugevusi!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: