Euroopa heliloojate kohtumisel kõlab René Eespere "Respectus" ({{commentsTotal}})

René Eespere
René Eespere Autor/allikas: Gert Kelu

Sel nädalal toimub Viinis Euroopa Heliloojate ja Laulukirjutajate Ühenduse (ECSA) kohtumine, kus esmakordselt kohal ka Eesti Heliloojate Liit, keda esindab helilooja Ülo Krigul. Kohtumisega paralleelselt korraldatakse iga-aastaselt Euroopa Kaasaegsete Heliloojate Orkestri kontsert, kuhu on tänavu valitud ka Eestit esindama René Eespere teos "Respectus".

Eesti astus Euroopa Heliloojate ja Laulukirjutajate Ühenduse liikmeks tänavu. Organisatsiooni peamised tegevusalad on muusika loojate õiguste eest seismine Euroopa tasandil. Praegu on üks olulisemaid teemasid autoriõigus. Üldisematele teemadele lisaks korraldab ECSA ka kontserte, millest üheks väljapaistvamaks on ECCO-nimelisest platvormist välja kasvanud kontsertõhtu (ECCO - The European Contemporary Composers' Orchestra). ECCO esindab aktiivselt tegutsevaid, väljapaistvaid kaasaegse muusika koosseise.

Neljapäeval annab Viini Concert-Verein keelpilliorkester ECCO egiidi all kontserdi, kus esitamisele tulevad teosed on välja valinud ECSA kunstiline komisjon, kellele iga liikmesriik sai esitada ettepaneku kolme teosega. Eestist valiti programmi  René Eespere teos "Respectus" (2014) kammerorkestrile. Kokku esitatakse seitse teost. Viini Concert-Verein on Viini Filharmoonikute sümfooniaorkestri liikmete poolt 1987. aastal ellu kutsutud orkester, kes on esitanud nii klassikuid kui nüüdismuusikat kontserttuuridel üle kogu maailma. 

ECSA kutsuti ellu 2006. aastal Viinis ning asutati aasta hiljem Madridis. Tänaseks on ECSA ainulaadne organisatsioon Euroopas, kes esindab üle 30 000 helilooja, laulukirjutaja läbi 26 Euroopa ning Iisreaeli liikmesorganisatsiooni. Tänavuse sügisese üldkogu raames tähistab ECSA oma 10. tegutsemisaastat.

Lisaks iga-aastasele ECSA üldkogule, mis kaasab muusikavaldkonna esindajaid üle Euroopa, toimuvad avalikud kontserdid legendaarses Viini jazziklubis Porgy&Bess, eelpool mainitud traditsiooniks saanud ECCO (Euroopa Nüüdismuusika Heliloojate Orkestri) kontsert ning erinevad kohtumised Viini muuseumikvartalis.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: