Tartu Uus Teater avas hooaja Renate Keerdi uuslavastusega ({{commentsTotal}})

Tartu Uues Teatris esietendus kümnenda hooaja esimene uuslavastus, mille lavastaja Renate Keerd ei andnud publikule enne teatrimajja jõudmist teada ei etenduse sisu ega pealkirja. Hooaeg on eriline veel selle poolest, et Tartu Uus teater loodab ühisrahastuskampaania abil saada kokku üle 300 000 euro, et teatrimaja, kus praegu rentnikena tegutsetakse, päriseks endale osta.

Lavastaja Renate Keerdile on iseloomulik, et ta ei anna publikule enne saali tulekut algava kohta palju vihjeid. Kui tavaliselt on nende vihjete hulka kuulnud pealkiri, siis nüüd selgus etenduse pealkiri "Tahe" alles teatrimajas. Vähesest infost hoolimata oli esietendus välja müüdud.

"Nüüd on pealkiri ilusti olemas, aga mul see pealkiri oli tagaajus ja tegelikult isegi realiseerunud täiesti kirjalikul moel umbes kolmveerand aastat tagasi, aga ma ei olnud kindel veel. Ma olen teatrile hästi tänulik, et nad tulid vastu, et pidi ikkagi müüki panema selle tüki kuidagi ja siis nad lihtsalt sedastasid kuidagi niimoodi, et uuslavastus ja nüüd on pealkiri siis ringiga tagasi - „Tahe"," tutvustas autor ise.

Kuigi esimene uuslavastus esietendus sel nädalvahetusel, algas Tartu Uue Teatri hooaeg ametlikult juba septembris. Siis alustas teater ka raha kogumist, et 11. hooajaks ühisrahastuse abiga teatrimaja endale osta. Teatri plaanid ei piirdu aga vaid majaostmisega.

"Pärast seda astub Uus Teater ka oma tegutsemispõhimõttelt uude aega, kus me ei olegi niivõrd sellise ühe kunstilise juhiga kindla trupiga teater, pigem ikkagi teatrikeskus, kus toimuvad erinevad lavastused, lavastuprojektid ka, mida pakutakse välja avaliku konkursi korras. Praegu on meil läinud päris hästi. Meil on juba 80 000 eurot koos, koos Tartu linna toetusega, ning tundub et see maja äraost on päris reaalne," ütles Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu "Aktuaalsele kaamerale".

Teatrimaja ostu saab toetada, ostes teatrisse nimelise istekoha, Tartu Uue Teatri raamatu või pileti järgmise aasta suvelavastusele „Kremli ööbikud".

Toimetaja: Merilin Pärli



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: