Sten Eltermaa Brüsseli prelüüd avab näitusesarja "Noor Tartu" ({{commentsTotal}})

Sten Eltermaa
Sten Eltermaa "Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon" Autor/allikas: Tartmus

Laupäeval, 28. oktoobril avab Tartu kunstimuuseum projektiruumis näitustesarja "Noor Tartu" raames Sten Eltermaa foto- ja installatsiooninäituse "Brüsseli prelüüd: Liminaalne tsoon".

See on esimene muuseumidebüüt näitusesarjas "Noor Tartu", mille eesmärk on pakkuda Tartuga seotud noortele kunstnikele võimalust esitleda oma loomingut kunstimuuseumis ja saada professionaalne produktsioonikogemus.

Sten Eltermaa näitus toob külastaja ette Brüsselis valitsushooneid koondava Eurokvartali arhitektuuri võimujooned ja vastuolulisuse. Võõrandunud modernistlike administratiivhoonete anonüümne arhitektuur on aina aktuaalsemaks saamas ka koduses Eestis, kuhu kerkivad samuti üksteise järel pilvelõhkujad, superministeeriumid ja peakontorid. Brüsseli Eurokvartalit iseloomustavad klaasfassaadid, postmodernsed vormi- ja materjalimängud ja neutraalsust ning avatust taotlev arhitektuur. Samas on selle osaks ka suletud tsoonid, kõike ning kõiki jälgivad ja salvestavad videokaamerad ning hambuni relvastatud sõjaväepatrullid, kes tänavatel ümbrust kontrollivad.

Eltermaa on Brüsselis viibides mänguliste ja leidlike vahenditega uurinud elukeskkonna ja elaniku vahelisi seoseid, praktiseerides loomupärast uitamisvajadust, n-ö psühhogeograafiat. Kunstnik kaardistab vastuoluliste taotlustega ruumi, mis näib läbipaistvate klaaside taga avatuna, olles samas peegeldav ja rangelt suletud.

Foto- ja installatsiooninäitus "Brüsseli prelüüd" ühendab ja arendab edasi Eltermaa varasemaid projekte: fotoseeriat "In Limbo" ja "Hüdrostaatilised objektid". Näituse avamisel on võimalus kohtuda kunstnikuga ning artist talk´il temaga vestelda.

Näitust saadab samanimeline pisitrükis, milles sisalduvad intervjuu, fotod ja artikkel tutvustavad Eltermaa loomingut ning annavad näitusele täiendavat tausta.

Intervjuu viis läbi ja toimetas Heiti Kulmar, näituse teemasid käsitleva artikli autor on vabakutseline kuraator ja kriitik Jekaterina Shcherbakova. Kataloogi kujundajaks on Jaan Evart. Tõlge ja keeletoimetus Martin Luigalt. Trükis ilmub eesti ja inglise keeles.

Näitus jääb avatuks 17. detsembrini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: