Sirbi veergudesse astub digitaalne inimene ({{commentsTotal}})

digiekraan
digiekraan Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tutvustame 27. oktoobri Sirpi.

 

Ott Karulini intervjuu internetiuurija Vladan Joleriga: „Tulevikus kõneleb tehisintellekt peamiselt inglise keeles, sest selle keele andmekogud on kõige suuremad. Kõik pika arhiveerimistraditsiooniga riigid saavad mingil määral kaasa lüüa – kohaliku tasandi tehisintellekt on võimalik.“

 

Intervjuu raamatu „Jagamiseajastu“ autori Nicholas Johniga:

Esimene on jagamise metafoorieelne tähendus – jagamine kui mingi ressursi osadeks jaotamine. See on jagamise mõiste algne tähendus ja ulatub vähemalt XVI sajandisse. Kui jagan sinuga oma võileiba, siis pool jääb mulle ja pool saab sulle. Me kasutame seda tähendust praeguseni, näiteks õpetame lastele, et nad peavad teistega oma maiustusi või mänguasju jagama.

Teine jagamise tähendusharu viitab jagamisele kui teatud tüüpi kommunikatsioonile, suhtlusvormile. See on palju uuem, aga ikka umbes sada aastat vana tähendus. Seda võib seostada XX sajandi esimestel aastatel USAs asutatud kristliku Oxfordi grupiga, kellele oma tunnetest rääkimine, oma tunnete ja pattude jagamine teiste inimeste, mitte pelgalt jumalaga, oli äärmiselt oluline. Nad istusid ringis ja jagasid. Näiteks Anonüümsete Alkohoolikute mudelisse on jagamine just Oxfordi grupi kaudu jõudnud. [---]

Ja viimaks kolmas haru tuleneb sellest, et jagamise mõistet on alati kasutatud arvutite ja informaatika ajaloos. Kuna 1940. aastal suutsid arvutid korraga teha vaid üht asja, pidid kasutajad justkui järjekorras seisma ja arvutikasutust omavahel jagama. 1950ndate lõpus hakati rääkima sellest, et mitu kasutajat võiksid üheaegselt arvutile ligi pääseda – nii tekkis ajajagamine (ingl time sharing), kus keskarvuti kasutusaeg kasutajate vahel jagunes. Ka häkkeritel on jagamine alati oluline olnud.

 

Kirjanduslinna resident Andrej Tomašin: „On võimatu näha ja kogeda tehnoloogilise arengu tähtsust ja ikka kirjutada romaane XIX sajandi vaimus.“

 

Ants Kukrus, „Ühtne patendikaitse Euroopas“

Intellektuaalomand on spetsiifiline, kuid ühiskonna arengu seisukohalt prioriteetne valdkond ning interneti- ja teadmistepõhise majanduse alus. Intellektuaalomandi õiguskaitse on üks teaduse ja tehnika edu tagamise juriidilisi vahendeid ning ettevõtluse võtmeks.

 

Martin A. Noorkõiv, „Polariseerumise ületamine aruteluformaadiga“

Demokraatlik ühiskonnakorraldus eeldab klassikalise käsitluse järgi avalikku arutelu, mille kaudu võiks poliitilistes küsimustes jõuda avaliku arvamuseni. Avalik arvamus on omakorda vajalik selleks, et seadusloojad ja riigijuhid saaksid juhinduda oma töös sellest, mida rahvas õigeks peab. Klassikalises käsitluses on hea avalik arutelu ratsionaalne, argumenteeritud, tõenduspõhine ja viisakas ning selle tulemuste kohta võiks ka seega uskuda, et rakendamiseks valitakse kõige mõistlikumad ideed. Piisab aga vaid lülitada sisse televiisor või avada Facebook märkamaks, et siinsed arutelud sellele kirjeldusele enamasti ei vasta. Ehk on üks osa probleemist selles, millises formaadis avalikke arutelusid peetakse.

 

Andres Herkel, „Mitteliberaalse demokraatia ohtlikkus“

Väärtuskonservatiivide ja -liberaalide konfliktiehitus on seda edukam, mida hõredam on mälu. Nähtused, mida liberalismi rünnates esile tuuakse, on tunduvalt hilisema päritoluga kui liberalism ja konservatism.

 

Maarja Undusk, „100aastane nahk meie ümber“

Klassikalisest nahakunstist on minevik saamas, kuid vanemate nahakunstnike teojõuline põlvkond kannab ikka oma väärtusi edasi.

 

Intervjuu itaalia arhitekti Massimiliano Fuksase ning leedu kuraatori ja fotokunstniku Paul Paperiga: „Edu ja ebaõnnestumise vahe on tihti väiksem, kui arvata oskame. Kui miski on edukas, siis pead selle seljataha jätma ja edasi liikuma, ebaõnnestumised võtad endaga kaasa.“

 

Arvustamisel

Filmimuuseumi hoone Maarjamäel

Kontserdid „Jaan Rääts 85“, „Vari ja valgus“ ning „Saare hääl“

Sulev Keeduse dokfilm „Sõda“ ja Priit Pääsukese mängufilm „Keti lõpp“

Eesti Kirjanike Liidu „Siuru õhtu 100“ ja Eesti Draamateatri „Vanad ajad“

Bernard Kangro luulest inspireeritud komplekt „See sinine sirjendav kaugus“

Manfred Dubovi, Lauri Leedi ja Kristjan Haljaku luulekogud

Elin Toona Gottschalki mälestusteraamat „Pagulusse“ 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: