Eesti Kirjanduse Selts määrab 110. sünnipäeval oma kohta ajas ja kultuuriruumis ({{commentsTotal}})

Arne Merilai on Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor.
Arne Merilai on Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor. Autor/allikas: Tartu ülikool/Andres Tennus

Tänavu möödub 110 aastat Eesti Kirjanduse Seltsi asutamisest ning 25 aastat seltsi taastamisest. Aastapäeva tähistatakse reedel, 27. oktoobril kell 17 Tartu Kirjanduse Majas algava piduliku kõnekoosolekuga "Teadusseltsid muutuvas maailmas", kus teadusseltside rollist minevikus, olevikus ja tulevikus kõnelevad nii EKSi kui teiste akadeemiliste teadusseltside esindajad. 

Eesti Kirjanduse Selts on ülemaaline organisatsioon, mille tegevuse põhisisuks on kirjanduse ja kirjandusteaduse populariseerimine, kirjandusasutuste ja -organisatsioonide koostöö süvendamine, eesti kirjandusteaduslikule mõttele väljundi ja diskussioonipinnase võimaldamine ning eesti kirjanduse retseptsiooni avardamine mitmesuguste seminaride, kõnekoosolekute ja konverentside, aga ka muus vormis kirjandussündmuste kaudu. alates 2016. aastast on selts ühtlasi Tartu kui UNESCO kirjanduslinna tegevuste koordinaator.

 


Kõnekoosoleku kava: 


Krista Ojasaar (Eesti Kirjanduse Selts) "Eesti Kirjanduse Selts - minevik, kaasaeg ja pilguheit tulevikku"  
Karl Pajusalu (Emakeele Selts) "Emakeele Seltsi kohast Eesti ühiskonnas"
Urmas Kõljalg (Eesti Looduseuurijate Selts)
Kersti Taal (Õpetatud Eesti Selts) "Õpetatud Eesti Seltsi ajaloo periodiseerimisest ja sidemetest Eesti Kirjanduse Seltsiga"
Tiit Rosenberg (Õpetatud Eesti Selts) "ÕES-i tegevusest pärast taastamist"
Arne Merilai (Tartu Ülikool, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit) "Kirjandusteaduse olukord"


Teksti- ja pildikava "Eesti Kirjanduse Selts 1992-2017"

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: