Galerii: Rootsi kirjandusselts Soomes tagastas Eestile ajaloolise kogu ({{commentsTotal}})

Rootsi kirjandusselts Soomes tagastas Eestile juubelikingiks pärast 86 aastat arhiivimaterjali.

Teisipäeval toimus pidulik sündmus, kus Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks tagastas Rootsi kirjandusselts soomes eestirootsi folkloori kogu Eesti rahvaluule arhiivile. Kultuuriajalooliselt väärtuslik arhiivimaterjal anti 1932. aastal Rootsi kirjanduse seltsile hoiule.

Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv on rõõmus, et kogutud arhiiv naaseb oma ajaloolisse koju.

Kogu sisaldab 1182 lehekülge aastatel 1895–1931 eestirootslastelt talletatud folkloori- ja keeleainest nii rootsi kui ka eesti keeles. Materjal oli osa rahvaluule arhiivi rootsi kogust. Rootsi kirjandusseltsil Soomes oli kavas neid materjale kasutada eesti-rootsi kultuuri tutvustamiseks. Arhiiv oleks tulnud tagastada Eesti rahvaluule arhiivile, see jäi aga tegemata sõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu.

"Meil on head ja tihedad kontaktid Eesti rahvaluule arhiiviga ning meil on hea meel, et pärast aastakümneid tagastatakse kogu sinna, kuhu see kuulub," sõnas Rootsi kirjandusseltsi arhiivi direktor Kristina Linnovaara.

Rootsi kirjandusseltsi digitaalsed koopiad antakse üle koos Rahvaluule Arhiivi originaalmaterjaliga. Eestiteemaline kogu on vabalt saadaval ka portaalis Finna, koos Eestist kogutud materjalidega. Eesti rahvaluule arhiiv teeb kogu kättesaadavaks kirjandusmuuseumi virtuaalses keldris Kivike.

Eestirootslastel on Rootsi kirjanduse seltsis alati olnud eriline koht, eestirootsi arhiivimaterjale on seal talletatud juba seltsi asutamisest alates.

Rootsi kirjandusseltsi Soomes arhiivi vanim eestirootsi materjal koguti Rootsi Maamärgiühingu initsiatiivil 1870. aastatel. Arhiivi kogujad tegid umbes 1900 ekspeditsiooni eestirootsi piirkondadesse. Koguti murdeid, rahvapärimust ja rahvamuusikat, peamiselt Noarootsi poolsaarelt (Nuckö), Vormsilt (Ormsö), Pakri saartelt (Rågöarna) ja Vihterpalust (Vippalis). 1932. aastal saatis selts välja niinimetatud Eesti-ekspeditsiooni, mis suutis koguda tuhandeid sõnasedeleid, ülestähendusi, jooniseid, fotosid ja kaarte. Viimane ekspeditsioon eestirootsi aladele tehti 1980. aastal, kui Ann-Mari Häggmann ja Lars Huldén kogusid murdeid ja folklooriainest.

Alates 13. sajandist on Eesti rannikupiirkondades ja suurematel saartel elanud rootsikeelne elanikkond. 17. sajandi keskpaigas oli Eestis 10 000 eestirootslast, praeguseks on neid hinnanguliselt vaid 300 inimest.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: