"Tramm nimega Iha" balletiversioon toob lavale inimese hapruse ({{commentsTotal}})

Tennessee Williamsi näidendit "Tramm nimega Iha" on korduvalt mängitud Eestimaa draamalavadel. Sel laupäeval esietendub Rahvusooperis Estonia näidendi balletiversioon, mille on loonud hinnatud belgia koreograaf Annabelle Lopez Ochoa.

Tennesse Williamsi psühholoogiliselt keerukal näidendil põhinev ballett "Tramm nimega iha" jutustab elu heidikust Blanchest, kes on kaotanud nii oma seltskondliku positsiooni kui ka kodu ning läheneb vaikselt hullumeelsusele. Näidendi autor sai loo jaoks inspiratsiooni enda ja oma õe elust. Originaalmuusika on balletile kirjutanud briti helilooja Piiter Seilem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta oli homoseksuaal 1950ndatel, kui see oli keelatud. Nii tema kui ka ta õde olid väga haprad inimesed. Tema õe elu lõppes hullumajas, kus talle tehti lobotoomia.
Sellel Blanche'i karakter põhinebki. Ta kaotab vaikselt reaalsustaju ja läheb hulluks," kirjeldas Ochoa.

Lisaks koreograafile osales lavastusprotsessis ka Ameerika draamalavastaja Nancy Meckler. Koos hoolitsesid nad selle eest, et publik haavatud naist paremini mõistaks. "Mõned inimesed arvavad pärast raamatu lugemist, et Blanche on lihtsalt üks draamakuninganna. Ta on nümfomaan ja alkohoolik ja kõike seda.
Tegelikult tuleb aru saada, et ta elas noorena läbi suure trauma ning kaotas oma abikaasa ja just seetõttu on temast saanud selline habras tegelane," selgitas Ochoa.

Balleti "Tramm nimega Iha" maailmaesietendus toimus 2012. aastal Šoti balletis. Peaosas säras siis eesti baleriin Eve Mutso. Sel korral kehastavad Blanche'i Luana Georg ja Alena Shkatula.

Toimetaja: Rutt Ernits



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: