Eesti pianist ja Serbia tšellist esinevad kontserdiga Buenos Aireses ({{commentsTotal}})

Klarika Kuusk
Klarika Kuusk Autor/allikas: Kaader videost

Serblannast tšellist Ana Topalović ja eesti pianist Klarika Kuusk esinevad täna ühise kammerõhtuga Argentinas, Buenos Airese kuulsa kultuurikeskuse L'Usina del Arte kammersaalis.

Kammerõhtu kava kannab pealkirja "Souvenirs" ja esinejate sooviks on tuua kuulajate ette võimalikult erinevate maade ja ajastute muusikat. Kõlab kaheksa pala seitsme maa heliloojatelt, neist mõnedki populaarsed klassikapärlid. Kõige vanem autoritest on Niccolò Paganini teosega "Variatsioonid Rossini teemale", seejärel Robert Schumann, Prahas sündinud tšellist ja helilooja David Popper ("Ungari rapsoodia"), Claude Debussy, kava noorim helilooja on Johanna Doderer (s. 1969) Austriastteosega "Break on Through ", Klarika algatusel on kavas ka Argentina klassiku, sümfonisti Alberto Williamsi (1862-1952) "Eleegia” ning Arvo Pärt palaga "Spiegel im Spiegel”.

Ana Topalović on sündinud Belgradis, tuli 18-aastasena õppima Viini, kus ta õpetajaks sai Jontscho Bayrov, seejärel Kölni kõrgemas muusikakoolis Maria Kliegel jt. Ta on mitme konkursi laureaat, kirglik uue muusika tutvustaja, koostöös tuntud heliloojatega nagu Friedrich Cerha, René Clemencic, Georg Friedrich Haas ning on ka ise tegutsenud heliloojana. Vaatamata oma noorusele on Ana esinenud paljudes maades Euroopas ning Ameerikas (ka Carnegie Halli Weill Recital Hallis New Yorkis), mänginud niisuguste dirigentide käe all, nagu Daniel Barenboim, Yakov Kreitzberg, Julian Rachlin, Maxim Vengerov jt. Tal on Viinis oma stuudio ning ta on asutanud seal online muusikakooli "Viomus”. Praegusel Argentina-reisil on Ana Topalovićil enne tänast kontserdid veel Buenos Aireses festivalil Bicentenario de Música Argentina.

Klarika Kuusk alustas esinemisi sünnilinnas Tallinnas lapstähena laulusaates "Entel-tentel”, muusikakeskkoolis õppimise järel lõpetas Moskvas Tšaikovski-konservatooriumi muusikakooli ning siis konservatooriumi 1988 Mihhail Voskressenski juhendamisel. Sealtpeale elas ja töötas Klarika peamiselt klaveripedagoogina Rootsis, kus ta on asutanud ka andekate laste muusikakooli Talangskola Nordiska Musikgymnasieti juures Stockholmis. Ta on üles astunud ka mitmel festivalil Eestis. Kolmandat aastat elab Klarika Buenos Aireses, kus ta on täiendanud end kammermuusika ja klaverimuusika alal etnomusikoloogia uurimisinstituudis (Instituto de Investigación en Etnomusicología) ning ka kontsertidel üles astunud. Samuti on Klarika Arvo Pärdi muusikat mänginud koos oma viiuldajast noorema õe Kirstiga mitmel maal. 

Kultuurikeskus L'Usina del Arte oma suure saali (1200 kohta) ja kammersaaliga (280 kohta) on Buenos Airese mainekamaid kontserdipaiku. 2007. aastal, kui Buenos Airese linnapeaks sai praegune ehitusinsenerist president (aastast 2015) Mauricio Macri, laskis ta endise suure vabrikuhoone ümber ehitada kontserdihooneks, kus sümfooniakontsertide kõrval toimuvad praegu ka näiteks Argentina tango maailmameistrivõistlused.

Toimetaja: Rutt Ernits



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: