Galerii: Eestis filmitud suurfilm "Igitee" linastus PÖFF-il ({{commentsTotal}})

Täna esilinastus pidulikult nii Soome filmisõprade kui ka kriitikute soosingu võitnud tõsielu sündmustel põhinev mängufilm "Igitee". Eestis filmitud ja PÖFF-i võistlusprogrammi kuuluv film jõuab üle-eestilisse kinolevisse 1. detsembril.

Aegade suurim Eesti, Soome ja Rootsi ühine filmiprojekt "Igitee" räägib traagilise loo ajaloohämarusse vajunud idealistlikest Soome ameeriklastest nõukogude režiimi all. Pildikeelelt idüllilise ja emotsionaalselt halastamatu suurteose tegelasi kehastavad tippnäitlejad Soomest, Eestist ja Taanist.

Filmi eestipoolne tootja oli Taska Film, kelle produtsenti Kristian Taskat puudutas "Igitee" lugu isiklikult.

"Minu vanaema kohtas Siberisse väljasaadetuna Rootsist pärit peret, kes olid Nõukogude Liitu asunud vabatahtlikult. Nii vägivallaga saadetud kui ideaalidega meelitatud inimesed jõudsid lõpuks samadesse raskustesse," sõnas Taska. "Nendest soomlastest, skandinaavlastest, eestlastest, kanadalastest ja ameeriklastest räägibki film "Igitee”. Väga ilusa koosluse moodustavad filmis Skandinaavia, Eesti ja Soome näitlejad Sidse Babett Knudsen, Lembit Ulfsak, Hendrik Toompere, Sampo Sarkola, Tommi Korpela ja teised. Nii suuremahulist filmi polnud me tootjatena veel varem teinud," tõdes Taska.

"Igitee" eelarve oli kokku 3,3 miljonit eurot ning see filmiti sajaprotsendiliselt Eestis, kasutades võttepaikadena näiteks Sillamäed, Haapsalu, Haljalat, Jõhvit, Kundat ja Läsnat. Alates 1. detsembrist saab "Igiteed" näha kinodes üle Eesti.

Filmi tootnud MRP Matila Röhr Productionsi juhi Ilkka Matila sõnul on tal hea meel, et film on saanud Soomes väga palju positiivset tagasisidet nii vaatajatelt kui kriitikutelt.

"Film "Igitee" toob fookusesse tähelepanuväärse, kuid mahavaikitud peatüki lähiajaloost, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne," ütles Matila. "Soomlasi ja eestlasi on need ajaloolised sündmused puudutanud vahetult ja valusalt, mistõttu on see meile eriti tähtis. "Igitee" on suurim Soome ja Eesti koostöös valminud film, mille teostumine oleks ilma rahastajate täieliku pühendamiseta olnud võimatu. Usun, et "Igitee" edu avab tee koostööprojektidele ka tulevikus," lisas ta.

Peaosatäitja on filmidest "Mehe töö" ja "Puhastus" tuntud ja kõrgelt hinnatud Tommi Korpela. Tema kõrval astub üles maailma nimega Taani täht Sidse Babett Knudsen ("Võimu kants", "Inferno") ning sellised Soome tippnäitlejad nagu Ville Virtanen, Sampo Sarkola ja Irina Björklund. Olulistes kõrvalosades näeb mitmeid armastatud  Eesti näitlejaid nagu Hendrik Toompere, Harriet Toompere ning Hendrik Toompere jr, Indrek Taalmaa, Nero Urke ja Raimo Pass. "Igitee" jäi viimaseks filmiks Eesti teatri- ja filmilegendile Lembit Ulfsakile.

Filmi kunstnik on Kalju Kivi ja kostüümikunstnik Eugen Tamberg. Monteerija on Tambet Tasuja ning arvutiefektid teostas Frost FX.

Film põhineb soome kirjaniku Antti Tuuri samanimelisel menuromaanil, mille aluseks on soomlaste tõestisündinud lood. Soomes pettunud inimesed läksid paremat elu otsima Ameerika Ühendriikidesse, mis seda ei suutnud pakkuda, ja hiljem Nõukogude Liitu. Neid vabadust, võrdsust ja vendlust ihanud inimesi ei tahtnud hiljem keegi meenutada.

"Igitee" on lugu idealistidest, kes uskusid, et suudavad oma veendumuste abil maailma paremaks muuta. Nende seas oli majanduspagulasi, ent ka palju neid, keda oma uskumuste pärast kiusati taga nii Soomes kui hiljem USA-s ja Nõukogude Liidus. Soomlased mängisid olulist rolli USA ja Kanada töölisliikumistes ning Venemaa Karjala ülesehitamisel. See lugu on universaalne pilt lootusest, armastusest ja inimeste igavesest usust paremasse ellu.

"Igitee" kuulub Soome 100 ametlikku filmiprogrammi ja PÖFFi võistlusprogrammi.

"Igitee" sai esimese välismaise filmina toetust uuest toetusprogrammist Film Estonia ja ka Eesti filmi instituudi vähemuskaastootmistoetust.

Toimetaja: Rutt Ernits



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: