Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu ({{commentsTotal}})

Foto: Ruudu Rahumaru

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Eesti tänavakunstniku Edward von Lõnguse tõeline identiteet on suur ja hästi hoitud saladus ning mitte keegi ei tea, kuhu ja millal ta järgmisena sisse lööb. Viimati ilmutas Von Lõngus ennast Pariisis, mis on ühe Eesti tänavakunstniku jaoks erakordse turnee kuues peatuspaik, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Brüssel, Rooma, Helsinki, Berliin, Kopenhaagen ja Pariis – kokku kümne suurlinna turneega saavad hoobelda vähesed Eesti artistid. Eesti aerosoolikunstniku tuuri koondnimetus on (R)estart Reality, mis viitab tänavakunsti ja digitehnoloogia sümbioosile – taiesed ärkavad ellu, kui tõmmata vastav mobiilirakendus ja kaamera pildile suunata. Kuid vähesed teavad, et efektne kunstnik ei reisi üksi, vaid mastaapse ettevõtmise taga on neljaliikmeline tiim, kes esimest korda oma rollist räägivad.

Kunstiplatvormi NOAR eestvedaja Kadri Uus on seni olnud Lõnguse asendaja, kui on vaja näoga inimest. Tema on tiimi asjaajaja ja majandaja. Kunstniku kroonikud ja maailmale vahendajad on tegelikult 26-aastane Tartust pärit fotograaf Ruudu Rahumaru ja 25-aastane videooperaator Gytis Dovydaitis, kes tuleb hoopis Kaunasest. Lisaks on tiimis NOAR-i teine juhtiv jõud Andra Orn, kes korraldab pressisuhtlust.

Kümme aastat tagasi välja ilmunud von Lõngus on Eestis oma ala legend, kes torkas silma professionaalse teostuse, vimkade ja teravmeelsete viidetega. Oma isiku varjamine on justkui Lõnguse firmamärk. Kui ta 2014 Tartus auhinna sai, saatis ta enda asemel tiitlile järele nuku. Kui "Pealtnägija" samal sügisel temast esimese teleloo tegi, kehastas teda näitleja, kes luges ette vastused. Need, kes teavadki midagi rohkemat, hoiavad suu kiivalt kinni.

"Välismaal, kui on tulnud joonistamise käigus meie selja taha publik, siis me küll kõik valvsalt vaatame, et kui keegi filmib, siis me väga hoolsalt käime kõik läbi ja ütleme – see on salapärane kunstnik, nägu ei filmi, nägu ei pildista, ainult selja tagant, meil on kogu aeg nagu silmis, et kas nad teevad nii nagu me ütleme," rääkis Rahumaru.

Nüüd möllab Lõngus Euroopas. 2016 toimunud ideekonkursil valiti ta Eesti 100. sünnipäeva ja Euroopa eesistumise rahvusvahelisse kultuuriprogrammi. Programmijuhi sõnul sobis ta nagu rusikas silmaauku seda enam, et taiestel on edasiarendus mobiilirakenduse näol. "Meie soov oli kõnetada ka neid inimesi, kes meie kontserdisaali, näitustele, konverentsidele, foorumitele ei jõua. Ja me tahtsime, et see mõte hõlmaks linnaruumi, me tahtsime, et temas oleks mingisugune positiivne kiiks," selgitas EV100 rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv.

Mitte ainult ei valitud ebatraditsiooniline kunstnik üheks visiitkaardiks, vaid enneolematu on, et riigikantselei, kes tuuri rahastab, ei tea tema kodanikunime. "Kui me sinna siis oma tähtsaid dokumente esitasime, siis seal oli küsitud loomulikult ka CV-sid, me esitasime sinna Edward von Lõnguse loomingulise CV ja tõesti see tema identiteet, selles osas ei ole olnud liigseid küsimusi," rääkis Kadri Uus.

Et riik ei saa rahastada otsest seaduserikkumist, on Lõngusel ametlik ehk A-programm, aga keegi ka ei küsi liigselt, mida ta lisaks teeb. Üks paljudest agentidest oli Eesti Berliini saatkonna kultuuriatašee Merit Kopli. Lisaks atašee välja aetud kohtadele kaunistas Lõngus mitteametlikult hulga seinu, sh Eesti saatkonna. "Mina ei teadnud tänavakunstist varem mitte midagi, rääkimata sellest, et ma oleks kokku puutund tänavakunstnikega, aga siis ma käisin ja kohtusin igasuguste sellidega erinevates urgastes ja see trip oli tegelikult mulle endale väga põnev," tunnistas Kopli.

Päeval toimub plaanimine ja öösel operatsioon, mis tähendab, et und napib. "Tal on väga tugev sisemine tunnetus ja ta mitte kunagi ei läheks kusagile oma teoseid tegema riigi rahvusooperi seinale või midagi sellist," rääkis Kadri Uus.

Teravad elamused Brüsselis, Roomas ja Helsingis

Lõngus viljeleb grafiti alamliiki stencil-art ehk šabloonikunsti, mis tähendab, et iga värv kantakse seinale eraldi maatriksiga. Šabloonid valmivad Lõnguse kodustuudios, reisiks kokku pandud pakk sisaldab sada šablooni ja kaalub ligi 40 kilogrammi.

Teravaimad elamused tabasid tiimi kohe esimesel reisil juuli alguses Brüsselis. "Seal olid ühed sellised suhteliselt pidused huvilised, kes alguses lihtsalt jälgisid tegevust, aga siis otsustas üks härra teha oma esimesi samme tänavakunstimaastikul, haaras ühe spreipurgi ja siis tegi minisuguse omaloomingu sinna kõrvale. Õnneks me saime tal sabast kinni siiski suhteliselt viimasel hetkel, ta mingi kraapsu jõudis sinna tõmmata," kirjeldasid Kadri Uus ja Ruudu Rahumaru.

Kui Brüsselis uuris politsei pabereid ja lahkus, siis Roomas tuli juuliöös istuda kõnniteel kolm tundi, kuigi load olid olemas. "Me pidime vist lihtsalt kaks tundi seal tänaval passima ja ootama. Kogu aeg näed, kuidas päike hakkab tõusma ja meie tööaeg lihtsalt vähenes. Aga lõpuks nad vaatasid, et ju me siis päris sellised kõige ohtlikumad inimesed ei ole ja saime edasi liikuda," rääkisid Uus ja Rahumaru.

Kõige äkilisem juhtum oli aga augustis Helsingis, kui Lõngus tegi taaskord ametlikku tööd. "Sealkandis, kus me olime, oli parasjagu toimunud relvastatud rööv. Keegi naisterahvas oli relvastatud röövi läbi viinud. Ja kuna meie seal olime, meid on kolm naisterahvast seal grupis, siis paluti naistel ette astuda. Me olime kahtlusalused. See, et seal mingi tüüp joonistas, see oli täiesti ebaoluline," naersid Uus ja Rahumaru.

EV100 rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv ütles, et seni on kõik väga rahumeelselt lahenenud ja ühegi riigi seadustega pole tahetud pahuksisse minna.

Ehkki Lõngus lennutatakse kohale riigi kulul ja teeb osaliselt sanktsioneeritud kunsti, on kavaväline Lõngusele omaselt tihti suuremgi. Pariis inspireeris teda eriliselt ja nüüd on seal umbes paarkümmend Eesti kunsti jälge juures. "Me ei saa unustada, kes on Edward von Lõngus ja ta on ikkagi tänavakunstnik. Ja see kombinatsioon sellest ametlikust programmist ja lisaprogrammist, ma usun, et see on väga eluterve ja teeb tegelikult absoluutselt kõigi jaoks selle projekti huvitavamaks," arvas Uus.

Järgmisel aastal on Lõngusel kavas London, Budapest, Riia, Vilnius ja veel üks täpsustamata pealinn.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: