Sirp võtab sõna pensionireformi teemal ({{commentsTotal}})

Pensionärid pangaautomaadi järjekorras.
Pensionärid pangaautomaadi järjekorras. Autor/allikas: PÄRNU POSTIMEES/SCANPIX

Sel reedel Sirbis kunst ja Eesti arhitektuuripreemiad 2017 ning Keele infoleht ja keele-elu. Sirbi vahel aasta viimane Diplomaatia. Juttu tuleb aga ka pensionireformist.

 

LIISI UDER:  Uus pensionireform, solidaarne ja isiklik üheskoos

Muudatusi tegemata kasvaksid pensionikulud üha kiiremini ning peagi elaksime riigis, kus suurem osa eelarvest kulub pensionidele.

Eelmisel nädalal saatis sotsiaalministeerium esimesele kooskõlastusringile pensionikindlustuse seaduse jm seaduste muutmise seaduse ettepanekud. Juba eelmises valitsuses kokku lepitud ning selle valitsuse jooksul vormistatud muudatuste eesmärgiks on, et pensionid arvestaksid rohkem rahvastikumuutustega, oleksid solidaarsemad ja paindlikumad.

 

Pole mingit kahtlust. Johnson ja Johnson intervjueerivad Marco Laimret. MARCO LAIMRE: „Ma tahaksin rääkida millestki palju rohkemast, mis ei oleks ainult nimetamine, vaid ka teistmoodi olemine, teistmoodi metoodika, üleüldse teistmoodi suhtumine. Sellepärast pakubki mulle huvi sport-art.“

Reedel avatakse Tallinna Kunstihoones Marco Laimre isikunäitus „MOTOR“ („Mootor“), mis visualiseerib kunstniku läbielatud sissevaadet garaažikultuuri, tegeleb selle alalise isetegemise ja -leiutamise maailma analüüsiga ning otsib ühendusi hobispordi ja isikliku kunstipraktika vahel.

 

Tanel Rander arvustab Sten Eltermaa näitust „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon“ Tartu Kunstimuuseumis. 

 

Jeesus Kristus, mis on juhtunud?, Reet Varblane intervjueerib kuraator Vasif Kortuni. VASIF KORTUN: „Kunstiinstitutsioon tuleb panna toimima nii, et tekiks dialoog, et külastajad teaksid, et ka neid kuulatakse.“

 

Füürer Praissi võitsid nii Jüri Ojaver kui ka Mari Kartau

 

Eesti arhitektuuripreemiad 2017

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning Eesti kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 8. XII Vaba Lava teatrikeskuses.

 

ANDREA TAMM: Sisearhitektuur kui paindlik vahelüli

Sel aastal kandideerisid Vaikla Studio kaks projekti Eesti arhitektuuripreemiatele kolmes kategoorias ja võitsid kahes: Eesti kultuurkapitali ja sisearhitektide liidu preemia.

JUHAN TEPPART: Tavalise erilisus ja hea ruum

Kino maastikuarhitektid riisusid selleaastastelt arhitektuuripreemiatelt koore ning aitasid Tartu väliruumil esile tõusta.

 

BERK VAHER: Rahulikus raevus

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel

Tundub, et mingi eriline rahutus või rahulolematus valdab viimaste aastate arutelu kirjanduskriitika üle. Kas see päriselt nii eriline ongi? Tiit Hennoste haigutas demonstratiivselt ka eelmisel ja üle-eelmisel kümnendil, see ei peaks ju ammu enam uudiskünnist ületama. Ometi võtsid üht järjekordset haigutust vägagi südamesse Joosep Susi ja Pille-Riin Larm, kellelt märtsis ilmus mahukas mõtiskluste ja tähelepanekute kogu „Me kiretu kirjanduskriitika“.  Just nii lohutu pealkirja alla võtsid nad kokku eelmise kahe aasta jooksul ilmunud arvustused ja artiklid, kuigi tõid välja ka mitmeid ergumaid erandeid ja osutasid samuti, et kurtmised kriitika jõuetusest kõlasid juba 40 aastat tagasi.

 

DORIS KAREVA: Luule kui tõe eliksiir

Indias „Kritya“ luulefestivalil suutis luule eliksiir jõuda ka kultuurist kõige kõrvalejäetumateni, ületada umbusu, võõraviha ja eelarvamused, ühendada inimesed uuel moel.

 

SIIM PAUKLIN: Surma narritamine: tüvirakud ja regeneratiivmeditsiin

Täiskasvanud inimese diferentseerunud rakke on võimalik „reprogrammeerida“ tagasi arengubioloogiliselt varasemasse embrüonaalsesse staadiumisse pluripotentseteks tüvirakkudeks.

„Miski siin ilmas pole kindel peale surma ja maksude.“

Benjamin Franklin, 1789

Surm ja maksud on olnud inimkonna meelel ja keelel sajandeid, nii kaua kui ühiskonnal on olnud mälu. Kuna maksudega on Eestis asjalood selged nagu seebivesi, siis käsitleksin pikemalt surma, täpsemini, inimkonna katseid sellest hoiduda või vähemasti seda edasi lükata. Tüvirakkude ja regeneratiivmeditsiini valdkonna viimaste aastate edusamme arvestades võib esimest korda inimkonna ajaloos tõstatada provotseerivalt küsimuse, kas inimese kui bioloogilise olendi surm on tulevikus välditav.

 

TÕNU KARJATSE: Traditsiooni loomine. Mari Kalkuni fenomen on tema vahetus, mis tulebki kõige selgemalt esile autorilauludes, kui muusik on üksi oma instrumentide ja lauluga.

 

JANAR MIHKELSAAR: Üha sagenevatest üleskutsetest heategevusele

Kas saab nimetada tugevaks ühiskonda, kus haiglatele hangitakse aparatuuri korjanduste abil, kus kallite ravimite vajajal tuleb abi otsida heategevusfondidelt ja kus veteranide aitamiseks müüakse sinililli jne?

 „Rohkem heategevust!“ - see loosung iseloomustab tänapäeva Eestis valdavaid meeleolusid. Heategevusjooksud, -kontserdid, -turniirid, -kampaaniad, meelelahutuslikud heategevussaated on muutunud meie argipäeva pärisosaks. Me näikse elavat ühiskonnas, kus vabatahtlik heategevus konstitueerib sotsiaalse sideme. Meid kutuutakse leidma endas heategija ja andma oma tagasihoidlik, ent hädavajalik panus millegi või kellegi hüvanguks. Eeskujuks tuuakse Siim Kallase ja Taavi Rõivase heategevusfondid.

 

Keele-elu: vastu ootusi netikeel hoopis kirjakeelestub

 

Arvustamisel

Rein Raud ja Leo Luks Alain Badiou „Eetikast“

Vanemuise „Hüljatud“

Galina Grigorjeva juubelikontsert

Tallinna Linnateatri „Kaks vaest rumeenlast“, Eesti Draamateatri „Sumu“ ja Vene teatri „Häda mõistuse pärast“

antoloogia „Eesti luuleilm II“

Berit Kaschani luulekogu „Ma naeran magades“

PÖFFi Eesti võistlusprogramm

Euroopa filmiakadeemia auhinnad

 

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: