Intervjuu. Ojasoo ja Semper: professionaalsus nõuab aega ({{commentsTotal}})

{{1513593660000 | amCalendar}}

Teater NO99 juhid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo tunnistasid vahetult pärast Euroopa teatri auhinna pälvimist, et professionaalsus vajab aega küpsemiseks ja õppimiseks.

"Ma tulen maalt, kus tänatakse. Ja see maa on teater", ütles Euroopa teatri auhindade elutööpreemia laureaat, prantsuse näitlejanna Isabelle Huppert oma tänukõnes. Keda või mida soovib Teater NO99 tänada pärast sellist tunnustust?

Semper: Eeskätt tuli see auhind meie teatrile. Kõik meie inimesed võiksid praegusel hetkel mõelda sellele, kui palju on meil olnud publikut kõikide nende aastate jooksul. Nii et esimeses järgus tänaksin publikut. Igaüks meist võiks vast tänada ka oma pereliikmeid. See on üks pidev maraton 24/7, sest nagu me just arutasime – töötunde pole siin kunagi eriti loetud. Me mõtleme ju pidevalt, mida järgmiseks teha. Samuti on tore, et oleme saanud siin esineda seoses Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisega ja EV100 pidustustega. Esineda kuue rõduga teatrisaalis on tõeliselt uhke. Ja loomulikult aitäh ka žüriile, kuna nad tabasid ära, et võiks meile auhinna anda.

Ojasoo: Mina tahan ka aitäh öelda publikule, nii professionaalsele kui normaalsele. Ja oma inimestele. Neid on aastate jooksul olnud sadu, sadu ja sadu. Aga need on ratsionaalsed tänud, küll südamest, aga ratsionaalsed. Kui Isabelle Huppert ütles, et teater on maa, kus tänatakse, siis teater on suurem kui kõik nende liidetavate esmane summa. Teater on ühiskonna peegel, võimalus teha midagi, mis ei ole muudes kohtades ratsionaalsetel, majanduslikel ja muudel kaalutlustel võimalik teha. See on üks eriline koht.

Semper: Mõnikord sa mõtled, et mida see preemia nimetus täpselt tähendab. Kui aga see preemia sõnum tuli, siis ausalt öeldes kõlab see päris adekvaatselt. Eks neid uusi reaalsusi luua on ka see, mida me päriselt ka teeme. Siin ei ole ei üle ega vähem pakutud - täpselt nii ongi.

Žürii liige Piotr Gruszczynski ütles, et teatri ja üldse kunsti tulevik on eri kunstižanrite segunemine. NO99 lavaline keel on algusest peale eri kunsti distsipliine ühendanud. Kas võib järeldada, et NO99 on viimased 13 aastat teinud tuleviku teatrit?

Ojasoo: Tihti öeldakse nii mõnegi meie lavastuse kohta, mis repertuaarist maha läheb, et aga nüüd võiks seda mängida, sest see kõlab kokku meie ühiskonnaga! See oli nii näiteks lavastusega "NAFTA!", "GEP" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänestele", nii et mis ma muud oskan öelda, kui tulge vaatama "Kõntsa" enne, kui see repertuaarist maha läheb!

Loomulikult on eri distsipliinide segamine väga oluline. Aga nende segamisel ei tohi ära kaduda igast distsipliinist ära kaduda professionaalsus. Ja professionaalsus nõuab teatavat aega. Aega küpsemiseks ja õppimiseks.

Minu õpetaja Ingo Normet ütles kunagi meie esimesi Euroopas rändama hakanud lavastusi vaadates - küll pooleldi naljatoonis - et te teete sama asja, mida varemgi tehtud on, kuid teil on väga head näitlejad, kes seda teevad. Selles on omajagu tõde. Kui on head näitlejad, siis nad teevad ka väga lihtsast olukorrast olulise ja ilusa olukorra. Ja meil ei ole mitte ainult head näitlejad, vaid terve teater on hea!

Te olete ise öelnud, et üks kolmandik on veel jäänud. Te olete nüüdseks end kirjutanud Euroopa tippude sekka, kas selleks viimaseks kolmandikuks on ka mõni eesmärk seatud?

Semper: Minna sinna, kus me veel käinud ei ole. Ja ma ei mõtle geograafiliselt, vaid vaimselt ja füüsiliselt. See on päris hea väljakutse: iga päev üritada olla uus. Pärast 12 aastat on uhke tagasi mõelda sellele, mis tehtud. Nädal otsa mängida siin Roomas suurtes saalides, kus publiku hulgas on olnud palju professionaale, on olnud väga tore. Ma ei lubaks praegu midagi ega teeks etteulatuvaid järeldusi. Hea on praegu olevikus, siin hetkes olla.

Ojasoo: Seda teatrit luues võtsime me endale lipukirjaks teha lavastusi, mis ka endale huvitavad on. Aastatega on maitse arenenud, nõudmised läinud kõrgemaks ning püüda iseendale meele järgi olla on muutunud järjest keerulisemaks. See ongi väljakutse. Paari päeva pärast on uued esietendused, ma loodan, et saame neid saalis nautida.

Toimetaja: Helen Eelrand



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: