Jonathan Littelli 10 aastat tagasi ilmunud romaani "Heasoovijad" on oma mastaapsuses võrreldud Tolstoi "Sõja ja rahuga" ning see tõlgiti kiiresti paarikümnesse keelde, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Teos käsitleb peategelase, SS-Ober-sturmbann-führer Maximilian Aue silme läbi Teise maailmasõja ja holokausti võikamaid episoode, tehes seda veretööde sooritaja enda mina-perspektiivist.

"Heasoovijate" osatäitja Gert Raudsep märkis, et kui romaan räägib lugejaga väga otse, siis sama nippi – rääkida vaatajaga otse – kasutab ka lavastus.

"See materjal jookseb väga mitmel tasandil, seal on väga selge psühholoogiline ja isiklik tasand ja nagu kunstiteosele kohane on see võimendatud ja eksalteeritud erinevates suundades," lisas lavastaja Tiit Ojasoo.

Näitleja Tiina Tauraite sõnul on see üle tüki aja puhtalt tekstil põhinev etendus. "Seda ei tule tihti ette, et me näeme laval teksti andvat näitlejat, kes žongleerib sõnadega nii, et vaatajad saalis nutavad, naeravad ja on pärast veel õnnelikud ka," kirjeldas ta.

Ene-Liis Semper lavastatud "Hüsteeria" uurib, kuidas inimene meie üha enam killustunud maailmas toime tuleb ja millised ihad ja allasurutud tungid see maailm endaga kaasa toob.

"Lavastus on sündinud puhtalt näitlejate improvisatsioonidest,“ selgitas näitleja Rasmus Kaljujärv. "Ühtset narratiivi meil pole, aga teatriõhtu sees kui hoolikalt otsida on igal näitlejal oma väikene lugu mida ta seal jutustab."

"Hüsteeria" lavastaja Ene-Liis Semperi hinnangul on kogu maailm muutunud väga hüsteeriliseks. "Kõik olid sellega enamvähem nõus, kõik tõid lagedale oma isiklikud kogemused, aga improvisatsioonid, mis proovisaalis sündisid, on ikkagi üldistus,“ rääkis ta. "Ma pean ühtlasi ütlema, et ma pole ammu proovisaalis nii palju naerda saanud kui seekord."