NO99 tõi lavale korraga kaks uut lavastust ({{commentsTotal}})

Teatris NO99 jõudis 22. detsembril publiku ette korraga kaks uuslavastust. Tiit Ojasoo lavastuse aluseks on Jonathan Littelli tuhande lehekülje pikkune kultusromaan "Heasoovijad", Ene-Liis Semperi "Hüsteeria" põhineb aga näitlejate improvisatsioonil ning visuaalsetel kujunditel

Jonathan Littelli 10 aastat tagasi ilmunud romaani "Heasoovijad" on oma mastaapsuses võrreldud Tolstoi "Sõja ja rahuga" ning see tõlgiti kiiresti paarikümnesse keelde, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Teos käsitleb peategelase, SS-Ober-sturmbann-führer Maximilian Aue silme läbi Teise maailmasõja ja holokausti võikamaid episoode, tehes seda veretööde sooritaja enda mina-perspektiivist.

"Heasoovijate" osatäitja Gert Raudsep märkis, et kui romaan räägib lugejaga väga otse, siis sama nippi – rääkida vaatajaga otse – kasutab ka lavastus.

"See materjal jookseb väga mitmel tasandil, seal on väga selge psühholoogiline ja isiklik tasand ja nagu kunstiteosele kohane on see võimendatud ja eksalteeritud erinevates suundades," lisas lavastaja Tiit Ojasoo.

Näitleja Tiina Tauraite sõnul on see üle tüki aja puhtalt tekstil põhinev etendus. "Seda ei tule tihti ette, et me näeme laval teksti andvat näitlejat, kes žongleerib sõnadega nii, et vaatajad saalis nutavad, naeravad ja on pärast veel õnnelikud ka," kirjeldas ta.

Ene-Liis Semper lavastatud "Hüsteeria" uurib, kuidas inimene meie üha enam killustunud maailmas toime tuleb ja millised ihad ja allasurutud tungid see maailm endaga kaasa toob.

"Lavastus on sündinud puhtalt näitlejate improvisatsioonidest,“ selgitas näitleja Rasmus Kaljujärv. "Ühtset narratiivi meil pole, aga teatriõhtu sees kui hoolikalt otsida on igal näitlejal oma väikene lugu mida ta seal jutustab."

"Hüsteeria" lavastaja Ene-Liis Semperi hinnangul on kogu maailm muutunud väga hüsteeriliseks. "Kõik olid sellega enamvähem nõus, kõik tõid lagedale oma isiklikud kogemused, aga improvisatsioonid, mis proovisaalis sündisid, on ikkagi üldistus,“ rääkis ta. "Ma pean ühtlasi ütlema, et ma pole ammu proovisaalis nii palju naerda saanud kui seekord."

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: