Tartu teiseks linnakirjanikuks valiti Mika Keränen ({{commentsTotal}})

{{1515578100000 | amCalendar}}

Tartu valis oma teiseks linnakirjanikuks Mika Keräneni, kellele 10. jaanuaril anti Tartu raekoja saalis pidulikult üle linnakirjaniku stipendium.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartul juba väga hea koostöökogemus esimese linnakirjaniku Kristiina Ehiniga, kes tõi möödunud aasta jooksul kirjanduslinna Tartu ja tartlased teineteisele lähemale. "Loodan, et ka Mika Keränenile annab see aasta loomingulist indu uute teoste loomiseks, aga ka head koostööd linnaga erinevates ettevõtmistes."

Mika Keränen ootab linnakirjanikuna põnevat aastat. "Tahan tuua meie kirjanduse nähtavale nii suurtele kui ka väikestele, nii noortele kui ka vanadele, nii kodukanti kui ka ka kaugemale. Väga oluline on see ka, et olen ka olemas kõigile linna kirjanikele ja luuletajatele, sest Tartu kirjanduslinna eriline aura tekib just koostegemise rõõmust."

Keränen lisas, et kõige tähtsam ülesanne on mitte poliitiliselt korrektseks jääda. "Mina kavatsen võtta sõna tselluloosivabriku teemal, võib-olla Hiinalinna aiamaade kaitseks, võib-olla veel muulaste kaitseks. Võibolla mingitel teemadel, mis on valusad teemad, aga samas inimesed tahavad nendest rääkida. Ja Tartus vähemalt omavahel rääkides nii mõnigi asi leiab lahenduse," kommenteeris Keränen "Aktuaalsele kaamerale".

Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antava stipendiumi saamiseks esitati viis taotlust. Linnakirjaniku valis nende seast välja ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduste osakonna, O. Lutsu nimelise Tartu linnaraamatukogu, Tartu Kultuurkapitali ja linnavalitsuse esindajad.

Aastane Tartu linnakirjaniku stipendium antakse välja ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale kirjanikule, kes elavdab Tartu kirjanduselu ja aitab kujundada linna mainet rahvusvaheliselt tuntud kirjandussõbraliku linnana. Stipendiumile kandideerimiseks tuli Tartu Kultuurkapitalile esitada nägemus Tartu linnakirjaniku rollist, mida taotleja peab olema stipendiumi saamisel valmis täitma, ning anda ülevaade senisest loomingulisest tegevusest ja tegevusest, mida taotleja kavatseb ellu viia 2018. aastal.

2018. aastal on stipendiumi suurus 11 280 eurot, mis makstakse välja igakuiste osamaksetena 940 eurot kuus.

Esimene linnakirjanik oli 2017. aastal Kristiina Ehin. Stipendiumi antakse välja teist aastat ja see on üks Tartu tegevustest UNESCO rahvusvahelise kirjanduslinnana.

Toimetaja: Kaspar Viilup



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: