Tartu jagas kultuuripreemiaid ja soovib kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks ({{commentsTotal}})

Eesti Rahva Muuseumis toimunud tänuõhtul kuulutati välja aunimetuse Tartu kultuurikandja 2016 laureaadid. Avakõnes teatas linnapea Urmas Klaas esimest korda avalikult, et Tartu soovib kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024.

Kultuuriinimestele peetud kõnes tõdes Tartu linnapea Urmas Klaas, et Tartu viimased unistamised kultuuri vallas on viinud sihile ja see on suurendanud linna ambitsioonikust.

"Veidi enam kui aasta tagasi unistasime end UNESCO loovlinnade võrgustikku. Nüüd olemegi "Linn, mis loeb", rahvusvaheline kirjanduslinn ja meil on oma linnakirjanik," rääkis Klaas. Samas rõhutas ta, et Euroopa kultuuripealinnaks ei saada ilma kultuuriinimeste toetuse ja ühise usuta ning kutsus inimesi üles mõtlema, milline on nende unistuste Tartu aastal 2024.

Tartu kultuurikandjad:

Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks näitus "Elmar Kits. 1966" Tartu Kunstimajas.

Aasta teose looja aunimetuse sai animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer (lühianimafilmi "Amalimbo" kunstnik ja peaanimaator).

Aasta kutseliseks koosluseks nimetati Tartu Ülikooli muuseum.

Aasta harrastusliku koosluse aunimetuse pälvis linnafestivali UIT meeskond.

Aasta rahvakultuurikandja tiitli sai ajakirjandusloolane ja museoloog ning endine Eesti Rahva Muuseumi juht Krista Aru.

Nooreks kultuurikandjaks pärjati linnaruumi festivalide ning projektide korraldaja ja kuraator Kadri Lind.

Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Voronja galerii korterinäituste meeskond - Kaili Kask ja Raul Oreškin.

Aasta uustulnukaks nimetati rahvusvahelise valgus- ja valguskunstifestivali Tartu Valgus ehk TAVA 2016 meeskond.

Aasta kultuurikajastaja aunimetuse sai Klassikaraadio vastutav toimetaja Liina Vainumetsa.

Aasta kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli pälvis paljude Tartu kultuurisündmuste toetaja Cramo Estonia AS.

Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia neile isikutele ja kollektiividele, kes on möödunud kalendriaastal märkimisväärselt edendanud Tartu kultuurielu. Aunimetuse määramiseks saabunud 111 ettepaneku seast tegi valiku ekspertide komisjon. Aunimetusega kaasneb Tartu linna stipendium (v.a aasta kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias) ja kingitusena Kadri Toomi kunstiteos seeriast "Emajõel".

Tänuõhtu stsenarist ja lavastaja oli Kaija M Kalvet, visuaalse teostuse ja helikujunduse autor oli Martin Rästa. Õhtu lõpetas Maarja Nuudi autorikontsert.

 

Artikli fotol TUNDRA heli- ja valgusinstallatsioon "Halo" möödunud aasta linnafestivalil UIT Maarja kirikus. Foto autor: Patrik Tamm

Toimetaja: Madis Järvekülg



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: