Tartu kirjanduslinna esimene välisresident on Andrej Tomažin ({{commentsTotal}})

Tartu linn
Tartu linn Autor/allikas: Väino Valdmann

Peatselt saabub Tartusse kirjanduslinna residentuuriprogrammi esimene külaline, sloveenia poeet ja prosaist Andrej Tomažin, kellelt on seni ilmunud kaks teost – novellikogu "Stramorjevi koraki" ("Stramori sammud") 2014. aastal ning romaan "Črvi" ("Vaglad") 2016. aastal.

Tomažini debüütteose puhul tõstsid sloveenia kriitikud esile tema dünaamilist keelekasutust ja lihvitud stiili, mis eristab teda teistest noortest debütantidest. Tomažini luule- ja proosaloomingut on ilmunud ka mitmesugustes ajakirjades ja antoloogiates, tema novelle on tõlgitud serbia, bosnia, saksa ja inglise keelde.

Resident viivib Tartus novembri lõpuni ning tutvustab oma loomingut ja tegevust mitmesugustel sündmustel, teiste seas interdistsiplinaarsel rahvusvahelisel festivalil "Hullunud Tartu".

Kirjanikele ning eesti kirjanduse teistesse keeltesse tõlkijatele mõeldud residentuuriprogramm on üks uutest algatustest Tartu kui UNESCO kirjanduslinna tegevuskavas ning inspiratsiooni ja eeskuju on andnud teised kirjanduslinnad, eeskätt Praha ja Kraków, kus samalaadsed programmid juba edukalt toimivad.

2017. aastal oli võimalik avada üks kuni kahekuune residentuur, järgmisel aastal loodetakse kutsuda Tartusse välisresident juba kahel korral, kevadel ja sügisel.

Juulis välja kuulutatud rahvusvahelisele residentuurikonkursile laekus kokku 19 avaldust, huviliste seas oli nii kirjanikke kui ka tõlkijaid, mitmekesine oli ka kandidaatide päritolu ja kultuuritaust, sooviavaldusi tuli nii Uus-Meremaast ja Malaisiast kui ka Soomest ja Lätist. Komisjoni kuulusid Berk Vaher (Eesti Kirjanike Liit), Krista Ojasaar (Eesti Kirjandusmuuseum), Janika Kronberg (Karl Ristikivi Selts) ning Marja Unt (Eesti Kirjanduse Selts).

Berk Vaheri sõnul paistis Tomažin silma nii intensiivse ja kujunditiheda tekstinäidisega kui ka valdkonnaülese tegevusega:

"Ta on ka muusikakriitik ja elektroakustilise muusika tegija, aktiivne nii kultuurikorraldaja, -kajastaja kui -uurijana, mis võimaldab mitmel moel kaasa löömist Tartu loomemaastikul ning püsikontaktide sõlmimist. Tema huvi kirjutada Tartus uute tehnoloogiate ja suhtlusvõrgustike mõjust inimteadvusele ja identiteetidele haakub aga ka 2018. aasta Prima Vista temaatikaga, nii et loodame teda siin kevadelgi kuulda ja näha."

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: