Tammsaare ja Vilde sõprade seltsi esimees Rein Veidemann teab rääkida, et Tammsaarele sünnipäevad ei meeldinud. Kirjanik hoidis eemale nii mõnestki tema auks korraldatud sündmusest.

"50. juubel, mis peeti Estonia kontserdisaalis ja kuhu ta oli muidugi kutsutud, aga ta oli siiski enne teatanud selle ametlikele korraldajatele, et ta ei osale, kuigi tool tema austamiseks oli kohale pandud. Mõned päevad hiljem ta siiski tuli kontserdisaali koos Eduard Vildega, kes oli võtnud ta kaasa tema loominguõhtule," rääkis Veidemann "Aktuaalsele kaamerale".

Tallinna kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino hinnangul peaks iga haritud inimene Tammsaaret teadma.

"Kõige laiemas mõttes on Tammsaare meie kultuuriline maamärk. See, et uued põlvkonnad samamoodi on temast teadlikud, on esiteks kultuurilise järjepidevuse küsimus ja ta annab kultuurilise identiteedi, et kui inglased ütlevad, et neil on Shakespeare, siis meil on Tammsaare," sõnas Vaino.

Rein Veidemann teeb täna õhtul Estonia kontserdisaalis ettepaneku kuulutada 30. jaanuar Tammsaare päevaks. "Selle päeva raames tegelikult peaksime rääkima, pühenduma, mõtlema kogu Eesti kirjanduskultuurile," märkis Veidemann.

Anton Hansen Tammsaare muuseumi Vargamäel juhataja Reelika Räim ütleb, et muuseumide vaheline tööjaotus on mõistagi tinglik, aga samas ka üsna konkreetne.

"See on n-ö "Tõe ja õiguse" muuseum. Tallinnas on rohkem kirjanikukeskne, kus laiemalt käsitletakse kirjaniku loomingut. Meie keskendume põhiliselt "Tõele ja õigusele"," rääkis SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja Reelika Räim.

"Meil on siin lastefestival tulemas. Alustame muidugi muuseumiööga, kuidas Vargamäel ristseid peeti. 1. märtsil avame näituse "Igal ühel oma Tammsaare", mis räägib kirjanikust isikliku vaatenurga alt: mis olid tema hobid, mis olid tema huvid. Selliseid huvitavaid fakte saab tema kohta teada," lisas Räim.