Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Reet Kasik ({{commentsTotal}})

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Reet Kasikule, pühendunud õppejõule ja õpetlasele sõnamoodustuse uurimise, tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamise ning uute keeleteadlaste harimise ja innustamise eest.

"Iga aastaga aina uusi ja uusi noorte rühmi ja põlvkondi nähes, nendega arutades maailma- ja muude asjade üle, on see muutnud mulle järjest olulisemaks, järjest tähtsamaks. Ja eks muidugi tagasiside, tagasiside üliõpilaste poolt on ka selline, mis vägagi kannustab," kommenteeris Kasik "Aktuaalsele kaamerale".

Minister Mailis Reps õnnitles laureaati ja tänas panuse eest, mille Reet Kasik on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. "Reet Kasiku aastakümneid kestnud ühiskondlik aktiivsus eesti keele väärtustamisel on silmapaistev," sõnas Reps.

Filogoogiadoktor Reet Kasik on Tartu Ülikooli pikaajaline õppejõud ning töötanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Ta on üllitanud üle saja teadusliku publikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele sõnamoodustus, lingvistiline tekstianalüüs, kirjakeele allkeeled ning eesti keele uurimislugu.

Sõnamoodustuse alal on Reet Kasik Eesti juhtivaid uurijaid: ta on sel teemal kirjutanud nii oma kandidaaditöö (1973) kui ka doktoriväitekirja (1994), kirjeldanud eesti keele sõnamoodustussüsteemi tervikuna ning avaldanud kaks monograafiat.

Ka Eesti kriitilise tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamist tuleb pidada Reet Kasiku teeneks. Ta on tutvustanud lingvistilise tekstianalüüsi teooriat ja metoodikat, uurinud ajaleheuudiste, reklaamtekstide ja ametikirjade keelt, koostanud artiklikogumikke ja kõrgkooliõpikuid.

Reet Kasik on koondanud enda ümber üliõpilasi ja kraadiõppureid ning edendanud järjepidevalt koostööd tekstiuurijate vahel. Kriitilist vaadet tekstidele ja nende kaudu ühiskonnas toimuva mõjutamisele on ta õpetanud üliõpilastele, kolleegidele, kooliõpilastele ja populariseerivate artiklite vormis kogu ühiskonnale.

Reet Kasik on lugupeetud ja armastatud nii kolleegide kui üliõpilaste seas ning hinnatud esineja mistahes kuulajaskonnale. Tema tegevuses ja sõnavõttudes peegeldub hool ja mure noorte põlvkondade emakeeleoskuse, eesti keele õpetamise ja kasutamise pärast üldhariduskoolist doktoriõppeni.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Marja Kallasmaale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: