Saar sõnas oma kõne alguses, et Eesti on kultuuririik, mille edukus põhineb eesti inimeste loovusel. "Eesti mõte on Eesti kultuur." Eesti kultuuripoliitika aluseks on tema hinnangul kaks veendumust.

"Eesti kultuur on riigi hoida. Eestis pole kunagi olnud see turumajanduse hoida. Me oleme väikeriik ja siin pole muud varianti. Eesti kultuuri hoidmine ei ole ainult kultuuriministeeriumi hoida. Riigi eesmärk on anda raamistus, kus kultuur peab sündima, aga see peab olema vaba."

Samuti sõnas Saar, et Eesti riigi mõte ei ole mitte aktsiisimäärades, trahvides ja aktsiisides, vaid on tänapäeval ja edaspidi meie kultuuris. "Mitte kunagi ole meie kultuur olnud kunagi nii armastatud ja tunnustatud välismaiselt."

Saar märkis, et riik püüab olla hea koostööpartner, kes väärtustab kultuuritöötajaid hüppelise palgakasvuga. "Kultuuritöötaja palk. Kolm aastat tagasi tundus selle eesmärgi saavutamine võimatu, aga sellest aastast suutsime kultuuritöötaja miinimumi tõsta 1150 euroni. Eesti prognoositava keskmisega on vähenenud vahe 10 protsendini."

Alanud 2018. aasta keskmes on Eesti 100. aastapäeva tähistamine. "Siis pööravad kõik ka oma tähelepanu kultuuripärandile. Mis on suurepärane viis tõsta meie kultuuripärand esile viisil, mis inspireeriks ka noori."

Saare sõnul oli üks suursündmusi kindlasti XII noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään", kus osales 36 000 last. "Spontaanne asendustants oli suurepärane näide sellest, kuidas lapsed ja noored on loovad ja tahavad luua. Antagu vaid võimalus."

Eelmisel aastal tõlgiti Eesti 56 teost 15 keelde. "Väga suure tõuke annab kindlasti Londoni raamatumess, kus Läti ja Eesti on fookusriigid."

Kunsti jaoks oli 2017. aasta Saare sõnul oluliste verstapostide ületamise aasta.

SA kultuurilehe alla läks 2017. aastal võrukeelne Uma Leht, 2018. aastast liitus Müürileht. "Müürilehest on saanud oluline väljaanne kultuuriajakirjanduse maastikul, mida kinnitavad ka uuringud. Sihtasutuse alla minek tagab lehele parema leviku ja stabiilsuse," sõnas Saar.

Saar tõi välja, et 69 protsenti Eesti inimestest usaldas eelmisel aastal ERRi. "Üks suurim väljakutse on võita just venekeelse auditooriumi usaldus ja suurendada ETV+ vaatajaskonda."

Narvast rääkides märkis Saar, et Narva puhul on oluline loota, see aitab kaasa ülejäänud Ida-Viru arengule, et Narva kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks.

Saar sõnas, et tema jaoks on eelmise aasta lemmikteema ikkagi kultuuriloojate tasustamine. "Kuigi "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" oli üldsõnaline, võib praktikuna öelda, et selleta ei saaks praegu rääkida kultuuriloojate palgatõusust. Sellesse dokumenti uskuda oli põhjust."

"Kui hakkame ette valmistama kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2030, siis suudame ehk ka suurema konkreetsusega need visioonid sinna sisse kirjutada."

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist oli Saare kõne alguses tehtud viidetest Exceli tabelitele jm solvatud, küsides, kas selline kultuur on sisse kirjutatud ka kultuuripoliitikasse ja kas kultuur tema arusaama järgi tähendabki parteilist ärapanemist. "Kui tundsite end puudutatuna, siis ju siis oli põhjust," märkis Saar oma vastuses.

Yoko Alender märkis oma küsimuses kultuuriministrile, et kuigi Eestil on kohustus väärtuslik osa oma kultuuripärandist digitaliseerida, siis kuuldavasti ei ole neid eesmärke saavutatud.

"Mis puudutab kultuurpärandi digitaliseerimise hetkeolukorda, siis kui kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020 vastu võeti, siis oli plaan vähem ambitsioonikam kui tänane plaan 2012–2023," sõnas Saar. "Aga seal oli kirjas, et 2018. aastast tehakse ära, põhimõtteliselt oleks saanud ära teha ka, aga see oleks olnud oluliselt viletsam variant. Seda on ministeeriumide poole pealt kui ka ekspertrühmade poolt tõdetud, et väga hea, et me ei kiirustanud, et ei läinud uisapäisa tegema, sest oleks saanud oluliselt vähem sama ressursi eest."

"Analüüsi tulemusel on kõik rahul, et ei mindud kiirustades minema. Muidugi, äkki oleks võinud seda ette näha, aga paraku on kaasaegsete tehnoloogiatega ikka nii, et tundub, et kiiresti tehtav, aga siis saadakse aru, et see võtab rohkem ressurssi ja aega, kui tahetakse korralikult teha," lisas Saar.

Marika Tuus-Laul tõstis teemaks ERR-i hoonete täbara olukorra. "Saime raadiomaja renoveeritud uudistemajaks, aga teadaolevat on telemaja olukord lausa eluohtlik. Täiesti amortiseerunud on ju tehnika. Plaan on ehitada uus hoone, aga ehk avaksite rahastamisperioode, kui palju milleks ja mis perioodi jooksul ette nähtud on?"

"Tõepoolest on selline kummaline asi juhtunud. Kohtusime sel teemal just eile ERR-i juhatuse liikmetega, kes tutvustasid veel kord oma plaani, mis puudutab siis uue telestuudiote kompleksi väljaehitamist kahe raadiomaja vahele. Olles nüüd juba kahe juhtkonna poolt läbi kaalutud ja nõukonna poolt vastu võetud, siis see investeeringu plaan tundub kultuuriministeeriumi jaoks igati põhjendatud. Ja kindlasti esitan selle taotluse 1. märtsiks rahandusministeeriumile. Mis on läbirääkimiste tulemus, näitab aeg," sõnas Saar oma vastuses.