Arvustus. Läbinisti eestipärane klarnetiõhtu ({{commentsTotal}})

Marten Altrov  ja Johan Randvere
Marten Altrov ja Johan Randvere Autor/allikas: Muusika

Marten Altrov (klarnet) ja Johan Randvere (klaver) 13. I Mustpeade majas.

Võrdsest kohtlemisest kõneldakse praegusajal küll tülpimuseni, ent suhtumises muusikainstrumentidesse on selle juurutamisel käia veel pikk tee. Seda tõestab lihtne katse. Avagem eesti artiklite digiandmebaas Digar ja trükkigem otsingusõnaks “klaveriõhtu”, mõneti vanamoodne saksa keelest laenatud mõiste, mis tähendab soolokontserti. Vasteid tuleb üle tuhande. Seejärel sisestagem võrdluseks “klarnetiõhtu”. Selgub, et seda määratlust on eesti ajakirjanduses tarvitatud kõigest paar korda, viimati rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. On tõesti tagumine aeg, et teenimatult tundmatu sõna “klarnetiõhtu” au sisse tõsta ja klarnetistide verbaalsele allasurumisele lõpp teha.

Haruldane pole loomulikult mitte üksnes sõna, vaid ka nähtus ise. Meenutamaks, millal Tallinnas klarnetiõhtu viimati aset leidis, tuleb hoolega mälusoppides ja otsingumootoris sobrada. Seda rohkem väärib tähelepanu Marten Altrovi ja Johan Randvere hiljutine kava. See vastab igati klarnetiõhtu määratlusele, olles seejuures veel läbinisti eestipärane. Ligikaudu tunni ja veerandi kestnud kava sisaldas kümmekond omamaist klarnetimuusika näidet, alates Aadu Regist (“Kolm pala”, 1956) kuni Erkki-Sven Tüüri (“Saltatio borealis”, 2012) ja Sander Pehkini (“Nishida kanali ääres I”, 2014).

Puhkpillidele loodud concertante- või kammerteosed on siinmail üsna hiline nähtus. XX sajandi esimesest poolest on ette näidata kaduvvähe. Toonaste heliloojate põhiprobleem oli selles, kuidas kehtestada end tagantjärele XIX sajandi vormide ja žanride peavoolus, mistõttu puhkpillid kui ajalooliselt teisejärguline valdkond pidi ootama oma aega. Klarneti vastu tärkas huvi õieti alles 1950-ndatel ja 1960-ndatel, kui Eestis kodunes mõnevõrra hilinenult uusklassikaline väljenduslaad koos sellele omase puhkpille tähtsustava kõlaesteetikaga. Džässmuusika oli veel üks oluline mõjutegur.

Vanakooli klarnetimängijad armastavad ikka öelda: “Pilli tuleb puhuda nii, et laest krohv kukub ja kopsust tükid lendavad”. Altrovi ja Randvere küllalt nõudlik kava pakkus selle agenda täitmiseks palju võimalusi. Ester Mägi sonaadi tõlgenduses jooniti alla pigem selle tõtlik-postminimalistlikku kui mõtlik-dramaatilist või rõhuvalt maadligi aspekti. Nii ongi ilmselt õige. Ka Hillar Kareva sonaat nr 1 oli eestipärasest raskejalgsusest põhjendatult vaba. Altrovi põhiolemuselt lüüriline-fraasitundlik mängulaad ja Randvere rütmitäpne-konkreetne pianism moodustasid neis palades sobiva koosluse. Mustpeade maja akustika toob detailid hästi esile, rõhutades pianissimo’s ehk liigagi klarneti keskregistri mõningaid loomuomaseid kõlaküsitavusi. Tervikuna oli kava siiski stabiilselt tugev ja pakub siinsetele klarnetiõppijatele väärt repertuaariideid. Käputäie sonaate (Valter Ojakäär, Lembit Veevo ...) ja mitu käputäit lühipalu leiab eesti heliloojate toodangust veel, mistõttu arvatavasti pole jätkukontsert välistatud.

Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Muusika



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: