Maalil saavad illusoorselt kokku kaks ajaloolist sündmust ja kaks meediumit: Eesti riigile ohtlikuks arvatud Viktor Kingissepa hukkamine 1922. aastal ja 1940. aasta kommunistlik juunipööre Tallinnas; õlimaal ja (mustvalgena maalitud) foto. Maali mõte on näidata, et juunipööre oli ajalookulu loogiline osa, et 1920. aastate Eestis mahasurutud kommunistlik liikumine ei surnud, vaid saavutas oma eesmärgi "kodanliku natsionalistliku riigikese" hävitamisega ja Eesti ühendamisega kommunistliku Nõukogude Liiduga.

Jaak Adamsoni inspiratsiooniallikaks on üheltpoolt olnud kunstiajaloost hästi tuntud Kristuse ristisurma motiiv ja teisalt kunstnik Andrei Jegorovi tehtud 1940. aasta juunisündmuste foto (mille järgi Jegorov isegi on maalinud, nagu näitusel näha). Lisaks Kristuse kujule, nagu kirjutab viimases KesKus-is ka kunstiajaloolane Anu Allikvee, võib Adamson tsiteerida Francisco de Goya kuulsat maali "3. mai 1808" (1814), mis kujutab Hispaania vangilangenud vabadusvõitlejate mahalaskmist Napoleoni sõdurite poolt.

Selline motiivide siit-sealt laenamine ja kombineerimine on ajaloopildile üldiseloomulik. Ei riigi- ega rahvusepiirid ole olnud kunstnikele kui ajalugu pildi abil mõtestada ja inimeste arusaamu ajaloost mõjutada püüdnutele takistuseks.