28. lennu lõpulavastus "Kratt" otsib krattimise algeid tänasest reaalsusest
Linnateatri vastremonditud Hobuveskis jõuab publiku ette eesti teatriloo järjekordne "Kratt". Lavakunstikooli 28. lennu bakalaureuselavastus ammutab ainest nii mütoloogiast kui ka teatriloost, otsides krattimise algeid ka tänasest reaalsusest.
Autorid Ingmar Jõela ja Priit Põldma ütlevad, et ehkki nende lavastus toetub Eduard Tubina legendaarse balleti libretole ja Eesti mütoloogiale, pole selle loo keskne tegelane luuast ja potist valmistatud monstrum, vaid pigem igas inimeses peituv sisemine kratt. Lavakate Kratis on oluline roll liikumisel ning Valter Soosalu kirjutatud lauludel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Sisemine kratt on see pinge või vaev, mis tekib, kui sulle tundub, et sa oled surutud midagi saavutama sooritama, millegi poole pürgima, mingit sorti inimene olema. Siis tekivad need deemonid, mis nõuavad uusi ülesandeid," selgitas lavastaja Ingmar Jõela.
Jõela sõnul esitletakse laval sellist kratti, mis tuleb märkamatult, salaja ja mida võib-olla ei panegi tähele. "Ohtu hakkad aimama alles siis, kui oled oma hinge kuradile müünud ja ise põrgu poole teel," ütles ta.
Lavakunstikooli 28. lennu bakalaureuselavastust "Kratt" mängitakse alates homsest Tallinna Linnateatri Hobuveskis vaid 14 korda.
Toimetaja: Rutt Ernits