Arvustus. Terror – jääväljade äng ja hirm ({{commentsTotal}})

The Terror
The Terror Autor/allikas: Kaader sarjast

Uus sari

"The Terror" (2018)

AMC

Pühapäeval, 25. märtsil näitas ameerika telekanal AMC esmakordselt 10-osalise minisarja "Terror" avaseeriat, vastava kanali Eesti telekavast seda hetkel siiski otsida ei maksa. Sarja aluseks on ulmekirjanik Dan Simmonsi samanimeline telliskivimõõtu romaan 2007. aastast, mis räägib polaarekspeditsioonide ajaloo vast kõige tuntumast traagiliselt lõppenud retkest, mida juhtis sir John Franklin ja mille eesmärgiks oli lõpuks ometi läbida Loodeväil Kanada arktilises saarestikus.

Franklini traagiline polaarekspeditsioon telesarjana

See sir Robert Falcon Scotti traagiliselt lõppenud Lõunapooluse-vallutuse kõrval enim meie ühiskondlikus teadvuses kinnistunud polaarekspeditsioon oli oma aja kohta luksuslikum ja moodsama varustusega kui ükski varasem, retkele mindi ääretult enesekindlalt, selle juhti Franklinit peeti erilise õnnetähe all sündinuks ja polaarolusid suurepäraselt tundvaks meremeheks, oli ta ju eluga naasnud mitmelt varasemalt rängalt ekspeditsioonilt.

Franklin asus 1845. aasta kevadel Kanada polaarsaarestiku suunas teele kahel laeval Erebus ja Terror, mis olid varustatud spetsiaalsete aurukatelde ja aurujõumasinatega ning millel olid raudplaatidega tugevdatud vöörid. Laevadel oli 3000 köitega raamatukogu ning tohutud kütuse-, toidu- ja joogivarud. Ekspeditsioon suundus arktilisse saarestikku ning kadus.

Proviandist pidi jätkuma 3–5 aastaks. Kui ka seejärel ekspeditsiooni kohta teateid ei tulnud, algas suurejooneline päästeaktsioon. Eri saartelt hakati leidma laevade varustust, kullast lauanõusid, riknenud või liiva täis konserve, luukeresid, haudu jm, mis andsid märku retke tabanud katastroofist. Oli selge, et ekspeditsioon oli ühel hetkel laevad hüljanud, kuid selle põhjustest aru ei saadud. Arvati, et laevadel toimus vastuhakk, jäi mulje, justkui oleks retke tumestanud mingid räpased teod või õnnetused. Luukeresid nähes võis arvata – sellele saadi ka ekspeditsiooni riismeid kohanud inuitidelt kinnitust –, et kõige meeleheitlikumal tunnil asuti oma kaaslasi sööma. Kõik viitas millelegi õudsele ja saladuslikule.

Kõigile Franklini retke ja selle päästeaktsioonide ning tänapäevaste teadusekspeditsioonide, mis ligi 150 aastat hiljem tegid kindlaks ja rekonstrueerisid omaaegse tragöödia asjaolud, huvilistele tuleb soovitada 2005. aastal eesti keeles ilmunud nendesamade teadlaste Owen Beattie ja John Geigeri teost "Jäätunud ajas. John Franklini Loodeväila ekspeditsiooni saatus" (Eesti Raamat).

Nagu mainitud, avaldas peamiselt kosmoseooperite ja õudusromaanide poolest tuntud Dan Simmons 2007. aastal oma versiooni Franklini retkest, mis ongi kõnealuse telesarja lähtematerjaliks. Siinkohal tuleb rõhutada, et Simmonsi versioon on siiski kunstiline nägemus sündmustest, mille detaile me tänaseni täpselt ei tea ja millesse on pealegi kirjaniku tahtel sisse toodud teatav üleloomulik element, mis ometi ei tohiks õuduslugude vaenajaid häirida, kuna figureerib vaid taustal: peamise õuduselemendi annavad sellele loole siiski see ääretult karmrealistlik ja samas fantasmagooriline tegevuspaik – õõvastavad artktilised jääväljad ning sellest polaarängist üha enam hulluvate ja irratsionaalselt käituma hakkavate tsiviliseeritud brittide teod ise. Nii nagu raamatus, nõnda ka telesarjas.

Aegluse avastamine

Osa kriitikuid on üldiste kiidusõnade kõrval äsja ekraanidele jõudnud sarjale juba heitnud ette aeglust ning avaldanud kahtlust, kas kümme 45-minutilist seeriat pole ehk selle materjali jaoks liiga palju. Kui kriitikud oleksid lugenud Simmonsi 950-leheküljelist romaani, nad muidugi teaksid, et sarja tegijad on raamatust väga täpselt lähtunud ja mitte ainult tegelaskujude ning süžeeliinide täpse ekraniseerimise, vaid eelkõige just romaani atmosfääri, seal leiduva tardunud tempos kulgeva ja üha õõvastavamaid änginoote ketrava igapäevaelu suurepärasel edasiandmisel.

Franklini laevad on ekspeditsiooni teisel aastal jäänud jäässe kinni, meeskond istub ja ootab hullukstegeva polaarilma käes ja siis tuleb keegi või miski, mis hakkab polaaröös ja -päevas valves olevaid tekimehi laevalt ära krabama. Pärast annab näiteks ülemise või alumise poole kehast kuskil mitukümmend meetrit eemal jääväljal tagasi. Kahtlustatakse hiiglaslikku jääkaru, kuid miski ometigi nagu ei klapiks...

Nagu romaani lugeja, nii tunneb ka seriaali vaataja täiesti füüsiliselt, kui halvasti maitsevad need aeglaselt organismi mürgitavad pliirohked konservid, kogeb ehmatavalt elavalt, kui vähe üldinimlikku ja üldhügieenilist privaatsust on meremeestel seal laevas, kogeb ja tunnetab ajukoore ja küünarnukkidega, kui kitsas on koridor laevatrümmis, kuidas jää pressib väljast peale, kuidas ajus pressib, kuidas kõik pressib, kuidas jää on õudne ja külm ja valge ja pressib. Kuidas jää ei anna rahu ja ajab hulluks ja kuidas kogu aeg, isegi pimedas on kuidagi nõiduslikult valge. Kuidas kõik see on aeglaselt jube ja ajab hulluks.

Sellist lugu ei saagi tempoka märuli võtmes lahendada, see tulebki edasi anda vaataja isikliku aegluse avastamise kogemuse kaudu. Kuidas aeglus kedagi puudutab – inimtüübist lähtuvalt ajab hulluks või pakub just turvatunnet. Selle teema huvilistele tuleks soovitada Sten Nadolny romaani "Aegluse avastamine" (Varrak 2005), mis kujutab sir John Franklinit, kes näeb kaootiliselt hoogsates sündmustes, mida vaevu mõistab, üksikuid arenguid otsekui aegluubis, kuidas ta unistab rahulikus tempos kulgevast avastamisest, kuidas aeglus muutub kunstiks, mis annab elu rütmile mõtte.

Ei pea ilmselt ütlema, et telesari on täielik maiuspala kõigile polaarretkede huvilistele, aga samuti lihtsalt väärt moodsat draamaseriaali, tasemel produktsiooni ja meisterlikku näitlejatööd hindva nõudliku publiku jaoks. Sarjas osaleb briti telenäitlejate koorekiht: John Franklini rollis Ciarán Hinds ("Rooma", "Troonide mäng", "Jane Eyre", "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk"), tema asetäitjatena Jared Harris ("Fringe", "Mad Men", "The Expanse", "The Crown") ja Tobias Menzies ("Rooma", "Võõramaalane", "Troonide mäng", "Öine administraator").

Põnevalt mõjubki, et ühest esimesest moodsas võtmes ja kalli produktsiooniga loodud ajaloolisest teledraamast "Rooma" (2005–2007) Caesari ja Brutusena tuntud Hinds ja Menzies mängivad ka siin sõprade, õpetaja ja õpilase paari Franklinit ja ta asetäitjat kapten Fitzjamesit. Põnev on jälgida näitlejate omavahelist keemiat tosinkond aastat hiljem.

Loo peategelaseks kujuneb tasapisi aga hoopis ekspeditsiooni teise laeva – Terrori – kapten Francis Crozier Jared Harrise meisterlikus kehastuses, mees, kes erinevalt Franklini optimismist langeb pidevalt melanhooliasse, näeb polaaroludes eelkõige eluohtlikke ohtusid, mitte väljakutseid ja võimalusi. Crozier oli ka ajalooliselt Franklini avastusretke kõige kogenum osaleja, enim Arktikas ja Antarktikas ekspeditsioonidel käinud ettevaatlik kapten. "Terror" ongi suuresti lugu sellest, kuidas Crozier ja Fitzjames pärast Franklini surma ekspeditsiooni juhtimise üle peavad võtma, kuidas meeskonnas tekivad konfliktid, mille viimaseid vaatusi markeerivad märksõnad nälg, kannibalism, vastuhakk, mõrvad, jälestus, paanika, hirm ja õudus.

Sarjas näeb tipptasemel kaamera- ja kunstnikutööd ning kuuleb suurepäraselt pildi ja sündmustikuga haakuvat muusikat. Ühe produtsendina on seriaali peamiseks taustajõuks sir Ridley Scott isiklikult.

Tegu on kindlasti käesoleva aasta ühe põnevaima telesündmusega ning jääb vaid loota, et peagi ka mõnel Eesti telekanalil seriaali näitamisõigused ära osta õnnestub. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: