Arvustus. Lääne-Aafrika nõidusega transkontinentaalse hiidkorporatsiooni vastu ({{commentsTotal}})

"Tabu" Autor/allikas: kaader sarjast

Sari

"Tabu" (Taboo, 2017–)

BBC One/ FX

Lisaks superkangelasefilmide ja üldse laiemalt ulmefilmide kuldajastule võime praegu nautida ajalooaineliste seiklusseriaalide tõusulainet. Väite kinnituseks maksab loetleda viimastel aastatel tehtud äärmiselt ajastutruu kunstnikutöö – dekoratsioonide ja kostüümide ning CGIga sarju nagu "Black Sails", "Outlander" või "The Terror". Tänapäeva eufemistlikus kultuuriilmas ei nimetata neid lihtsalt enam "ajalooliseks seikluslooks", vaid sedasorti telekonservidele on antud väärikam nimi period drama.

Kummalisel kombel ühendab selliseid seriaale kerge müstikaelemendi lisamine ajaloolis-autentsele olulistikule ning žanrite segamine. Varasem põlatud nišipoiss ulme on hiilinud tuppa ja varjub hämaratesse nurkadesse, et ootamatul hetkel oma etteaste sooritada. Aga kui see üldise esoteerikahullusega ühte jalga käiv moevool igasse loosse müstikat lisada välja arvata, unustada, on loetletute näol tegu üpris naturalistlik-realistlikus võtmes esitatud karmide ajalooseiklustega.

Merede Leviaatan

Käesoleva telesarja loojaiks on Steven Knight ("Peaky Blinders") ja Tom Hardy koos oma kirjamehest isa Chips Hardyga. Produtsentide loetelust võib lisaks peaosalisele Tom Hardyle leida veel Ridley Scotti nime, kes viimastel aastatel tihti ajalooainelistesse telesarjadesse on panustanud. 

"Tabu" jutustatud loo keskmes on Briti Ida-India kompanii, omaaegses mõistes transkontinentaalne suurkorporatsioon, mille asutasid Londoni kaupmehed 1600. aastal kauplemiseks Indiaga või siis Ida-Indiaga nagu India subkontinenti ja Indoneesia saarestikku tollal nimetati, eristamaks seda Lääne-India saartest Kariibi mere basseinis.

Sarnaseid aktsiaseltse, kaubakompaniisid eksisteeris varauusajal kümneid ja kümneid, mõnes riigis olid need valitsuse asutatud ja kuulusid kroonile, mõnes jälle oli tegu eraettevõtetega. Oma Ida-India kompaniid olid lisaks inglastele olemas prantslastel, hollandlastel, taanlastel, rootslastel, portugallastel jt. Aga samuti tegutsesid nendega tihti vihases rivaliteedis Lääne-India kompaniid, brittidel olid olemas ka veel Guinea kompanii, Kuninglik Aafrika kompanii, Moskoovia kompanii, Hudsoni lahe kompanii – kõik siis kauplemiseks vastavate kaugete ja äriliselt ahvatlevate piirkondadega. 17. sajandi lõpus püüdis oma Lääne-India kompaniid Tobago saare paremaks haldamiseks luua ka Kuramaa hertsogiriik, kuid katse ebaõnnestus ja saar müüdi 1690. aastal maha.

Seriaali algul naaseb 1814. aastal kaupmehest isa matusteks Londonisse kümme aastat Lääne-Aafrikas seigelnud ja ammu surnuks peetud kadunud poeg – Tom Hardy kehastatud James Keziah Delaney, nooruses Ida-India kompanii teenistuses olnud ja hiljem Guinea süngeis džungleis erinevate aafrika nõidustega kokku puutunud mees, kelle tema isa on määranud oma varanduse pärijaks. Pärandi, mille keskseks tombuks on Põhja-Ameerika mandri Vaikse ookeani rannikul Vancouveri saare Nootka väina ääres olev indiaanlastelt ostetud strateegilise tähtsusega maatükk, millele ihuvad hammast nii Briti kroon, Ida-India kompanii kui ka parajasti inglastega sõjajalal olevad noored Ameerika Ühendriigid.

Sündmuste ja suhete rägastik 

Hardy kehastatud peategelane ei kavatse aga maatükki ühelegi huvitatud osapoolele müüa ning plaanib selle abil üles ehitada oma isa vireleva kaubakompanii, sattudes nii otsesesse konfrontatsiooni Ida-India kompanii direktorite nõukoguga, mida juhib võimukas sir Stuart Strange (Jonathan Pryce'i võrratus kehastuses), kes on ammu arvestanud, et neil õnnestub Nootka maatükk kerge vaevaga omandada.

Lisades, et pärandist ootamatult ilma jäetud peategelase poolõel on vennaga olnud minevikus intiimsuhe ning noor James Delaney teenis omal ajal Ida-India kompanii salajastel orjalaevadel just Stuart Strange'i otseses alluvuses ning et ta avastab, et tema isa ei surnudki loomulikku surma, vaid mürgitati või et ootamatult ilmub välja tema isa lesk, kellest keegi midagi ei teadnud, on siin vaatajaile juba vägagi mitmekihiline ja keerukas sündmuste ja suhete rägastik lahti laotatud.

Moodne ja progressiivne kriitika läänes ongi juba jõudnud seriaali ära klassifitseerida kui ajaloolisse konteksti tõstetud parabooli, kui kriitika tänapäevaste transnatsionaalsete suurfirmade vastu. Oma tera tõtt selles võib ju olla, kuna Briti Ida-India kompanii kujutas toona, oma hiilgeajal 19. sajandi esimesel poolel endast tõesti parajat riiki riigis – suurem osa inglaste valdusi Indias ei kuulunud ju Briti kroonile, vaid olid just selle kaubakompanii eravalduses (ja seda kuni sipoide mässuni 1857. aastal, misjärel Briti impeerium kompanii ja selle valdused riigistas), kompaniil oli Indias ääretult võimekas ja suur eraarmee, märksa suurem ja efektiivsem kui sealsed Inglise valitsusväed. Aga kompaniil oli juhtiv roll ka Hiinaga toimunud oopiumi ja tee kaubandusmonopolis ning hilisemates oopiumisõdades.

Nõnda ongi "Tabu" ajalooline kontekst üsna faktitruu, kuigi konkreetsed sarja peategelased nii kompanii poolt kui vastu on väljamõeldud isikud. Ka suurriikide tüli Nootka väina pärast on ajalooline, kuigi see toimus tegelikult paarkümmend aastat varem. 

Nende ajalooprotsesside taustal arenev isiklik lugu on aga moodsale seriaalimaastikule tüüpiliselt hästi šokeeriv oma jõhkruses, brutaalse vägivalla eksponeerimises ja sünkmornide värvide poolest. Vist isegi ei pea enam eraldi välja tooma, et sarja algustiitrid on visuaalselt ja heliliselt suurepäraselt lahendatud – me oleme sellega viimasel kümnendil juba nii ära harjunud, et pigem vääriks äramainimist teistsugune lahendus.

Üliporine London ja tipptasemel näitlejatööd

Ka 1814. aasta Londoni geograafia, hoonestuse ja olme loomisel ning esitlemisel ei ole sarja kunstnikud ja arvutivõlurid värvide ja – peamiselt siiski – pori pealt kokku hoidnud: tegelased sõltumata nende sotsiaalsest staatusest käivad riides üsna kulunud ja poristes ning lääbakates riietes.

Kui mõni tegelane korraks ka tänavaporri tõugatakse, ei takista see tal järgmisel hetkel samades riietes ja olekus mõnda kõrgklassi majja pidulikule vastuvõtule sisenemast. Läikivates ja sädelevates klantsriietes nagu Hollywoodi filmis pole selles sarjas vist küll keegi, kompaniidirektorist printsregendini välja.

Neist rääkides: alati kui mõnes sarjas teeb kaasa tõeline filmi- ja telelegend, on oht, et ta varastab sarja ära. Tema karisma on nii särav, et varjutab tihti kõik ülejäänu. Ülitugevate lugude ja visuaaliga seriaalide puhul pole see mure vast nii tõsine, aga adutav ikkagi, olgu näitena mainitud "Westworldi" ja sir Anthony Hopkinsit või Ed Harrist. Sama lugu on Jonathan Pryce'i kehastatud kompaniidirektoriga "Tabus". Kui ta kaadris on, siis ta oma ilmete ja hääle ning žestidega ka stseenis absoluutselt domineerib.

Aga võrratuid näitlejatöid jagub sarja veel palju. Isegi sel määral, et kui peategelast kehastav tribalistlikult sugestiivne Tom Hardy ei kuulu just lemmikute hulka (nagu siinkirjutaja puhul), ei sega see ometi üldse seriaali nautimist. Suurepäraselt säravad siin keemikust lõhkeaineekspert Tom Hollander ("Öine administraator", "Kariibi mere piraadid", "Üks inimsüda"), Oona Chaplin ("Troonide mäng", "Sherlock") peategelase sensuaalse ja mõistatusliku poolõena, Michael Kelly ("Kaardimaja", "Sopranod") mitmekordset mängu mängiva kirurgi ja salakuulajana, Jason Watkins ("Poirot: Kellad", "Doctor Who", "Surma õukond") printsregendi erasekretärina ning Nicholas Woodeson ("Pelikani memorandum", "Skyfall", "Rooma") Delaney pereadvokaadina.

Kõrvalosadest tõuseb nauditavaimana esile aga printsregent ja hilisem kuningas George IV Mark Gatissi pea äratundmatus rollilahenduses, mis polstri- ja grimmikihtide poolest meenutas enim "Sherlocki" jõuluepisoodis nähtud ülikerekat Mycroft Holmesi. 

Sari jõudis Inglismaal ja Ameerikas ekraanidele jaanuaris-veebruaris 2017 ning juba möödunud aasta märtsis teatati, et tellitud on ka teine hooaeg, mis peaks näitama peategelaste edasisi seiklusi Uues maailmas. Igatahes oli sarja stsenarist Steven Knight veel möödunud aasta lõpul hõivatud käsikirja kirjutamisega ning avaldas lootust, et kõige varem võiksid teise hooaja võtted alata millalgi 2018. aastal. Sarja pikendamise välkotsust mõjutas enim tõsiasi, et seriaal saavutas BBC iPlayeri vaatajanumbrites kõigi aegade kolmanda tulemuse "Sherlocki" ja ühe koduvägivallast rääkiva auhinnatud teledraama järel.

Enne teise hooaja valmimist jõuab sarja ehk ka mõni kodumaine telekanal kavva võtta, hetkel on see vaadatav näiteks Viaplays. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: