Arvustus. Armastuslugu, ulme või Walter Scott? ({{commentsTotal}})

Seriaaliarvustus

"Võõramaalane", 2. hooaeg

ETV2, neljapäeviti kl 21.35

Olen alates septembrist 2015, mil ETV seriaali «Võõramaalane» (Outlander, Starz, 2014–) esimest hooaega näitama hakkas, püüdnud aru saada, mis asjaga on täpselt tegu, mida see telekonserv endast žanriliselt kujutab ja miks ma seda armastan. Esmalt tundub ju see olevat pelk armastuslugu kahes sajandis, suhtedraama, mis ometi ei tohiks eriti haarata, teisalt tähendab sisu formaalselt justkui ulmet, kuna tegelased saavad ühes kindlas kohas Šotimaal reisida ajas 200 aastat minevikku ja siis jälle tagasi omasse aega – ning see 18. ja 20. sajandi vahet pendeldamine jätkub kõigis seriaali hooaegades (ja nende aluseks oleva raamatusarja romaanides).

Romaanid ja taust

Sest loo, kuidas äsja abiellunud ning Teises maailmasõjas karastunud haiglaõde Claire Randall satub 1945. aastal Šotimaal reisides järsku läbi ajavärava 1743. aastasse, kus on kohe puhkemas Stuartite dünastia meelsete jakobiitide ülestõus Hannoveri soost Briti monarhi George II vastu, aluseks on ju üleilmselt menukas romaanisari, mille esimese osa avaldas Diana Gabaldon juba 1991. aastal. Kirjastus Varrak on seda mahukat sarja Lauri Vahtre nauditavas tõlkes eesti lugejateni toonud juba 2014. aastast, igal aastal üks kahes köites ilmunud romaan, nii et praeguseks  ongi meie lugemislaual juba neli Diana Gabaldoni telliskivimõõtu romaani, kokku kaheksas köites. Selle kirjastusliku vägitüki eest väärivad tõlkija ja väljaandja vaid kiidusõnu, just eestindamise tempo ja järjekindluse eest selle sarjaga edasi minna.

Kummalisel kombel on ka Varrak selle raamatusarja kauplustes otsustanud nimetada ulmekirjanduseks, vähemalt ühes kahest suuremast poeketist. Ometi on ulmet selles teostetsüklis ju tegelikult vaid näpuotsaga ja põhitegevuse foonil – tõsi, ilma ulmelise ajarännukontseptsioonita oleks kogu romaanisarja idee mõttetu ja olemata. Samas ei usu, et neid romaane Eestis eelkõige just ulmefännid ostaksid. Aga vast mitte ka imalate armastuslugude austajad, kuigi sellisenagi on neid raamatuid siin-seal kaubastatud. Nagu näiteks ka samas kirjastuses alates 2015. aastast ilmuvaid Winston Grahami Poldarki-romaane, mille kaantel ilutsevad samanimelisest telesarjast tuttavate näitlejate näod, kuid mis seetõttu jätavad veidi Harlequini-lemberomaanide mulje.

Kuid nagu Grahami «Poldarki» romaaniseeria pole lemberomaanid, vaid klassikaline ajalooline seikluskirjandus, on seda ka Diana Gabaldoni «Võõramaalase» tsükli romaanid ja selle ainetel vändatav teleseriaal. 1960. aastal sobinuks need romaanid ilmuma legendaarses sarjas «Seiklusjutte maalt ja merelt».

Paraku on meie tänases raamatupoodide süsteemis selline žanr nagu ajalooline seiklusromaan noortekirjanduse, ulme, krimi ja põnevuse vahel kaduma läinud ning hirmust kaotada kindel žanrisilt ongi Gabaldoni raamatud liigitatud ulmeks, kuhu seikluslikkus ju ex officio sobib, kas ka ajaloolisus, on iseküsimus. Ilma ajareiside elemendita Poldark on sattunud 'väliskirjanduse' lahtrisse ehk siis ilma žanrita tõlkekirjanduseks – eks kaupmehed ja kirjastajad oskavad öelda, kumba moodi ajaloolised seiklusromaanid paremini müüvad, kas naistekateks maskeeritult või ulme sildi all.

Tõsiasi aga on, et kõnealuse telesarja aluseks olevad romaanid on kõige ehedam ajalooline seikluskirjandus, lähimad analoogid lapsepõlvest võiksidki oma ainese poolest olla sir Walter Scotti «Rob Roy» ja Robert Louis Stevensoni "Röövitud" ja "Catriona" ning «Ballantrae isand». Või kui on mõnes võõrkeeles loetud Scotti esikromaan «Waverley», siis tegevuse tõttu 1745. aasta jakobiitide ülestõusu ajal sobib see ehk parimaks võrdluseks.

Teisest neljanda hooajani

Pärast telehooajal 2015/2016 näidatud «Võõramaalase» 16-osalist esimest hooaega on nüüd pärast pikka ootust lõpuks võimalik ETV2 vahendusel asuda 13-osalist teist hooaega nautima, tõsi, põhjanaabrite YLE1 näitas sügis-talvel 2017 ära juba sarja sama pika kolmanda hooaja. Neljandat hooaega filmitakse ning see peaks ekraanidele jõudma sügisel 2018. Ning mõni päev tagasi kinnitas seriaali autor ja produtsent Ronald D. Moore, et viienda hooaja tegemine on põhimõtteliselt otsustatud ning sarja häid arvustusi ja ülemaailmselt tugevat fännibaasi silmas pidades ta väga ei muretse ka järgmiste hooaegade pärast.

Raamatusarja lugejaile Eestis pole teise, kolmanda ja neljanda hooaja sündmused üllatuseks, kuna teleseriaali hooajad järgivad üsna täpselt romaanide sündmustikku. Diana Gabaldon on «Võõramaalase» põhisarjas ilmutanud juba kaheksa romaani, mis muutuvad järjest mahukamateks. Neist viimane tuli 2014. aastal, kirjanikul on pooleli aga 9. teos, mille loodab valmis saada aasta lõpuks.

Sarja teise hooaja algul satub Caitriona Balfe kehastatud Claire tagasi koduaega, 1948. aastasse, kus hakkab sealsele abikaasale Frankile (Tobias Menzies) rääkima vahepealse kolme aasta jooksul juhtunust ning edasine hooaeg ongi tema meenutus sündmustest Pariisis ja Šotimaal, kus puhkeb 1745. aasta ülestõus ning ees ootavad kokkupõrked Briti valitsusvägedega – Prestonpansi ja Cullodeni lahingud, mille lõpptulemust Claire 20. sajandi inimesena ju teab. Hooaja lõpus jääbki ta 18. sajandi abikaasa Jamie Fraser (Sam Heughan) Cullodeni lahingut ootama ning Claire jõuab tagasi 20. sajandisse.

Tulevärk alles tuleb

Tõeliselt emotsionaalseks tulevärgiks läheb alles sarja kolmandas hooajas, mis viib Claire'i ja Jamie pärast pikki aastaid uuesti kokku ning seejärel saatuse keerdkäikude tõttu Kariibi mere saartele ja sealt edasi juba Põhja-Ameerika kolooniatesse. Emotsionaalse laengu annavad loole eelkõige järgmise põlvkonna, peategelaste laste aktiivne sekkumine sündmustesse, nende elusaatust määravad valikud ja otsused. Selles mõttes ületab iga uus hooaeg tasemelt ja sügavuselt eelmist, nii et on, mida oodata.

Lõppeks on me ees ju perekonnasaaga, milles põimuvad eri põlvkondade lood ja saatused ning teine ja kolmas hooaeg, mis pakuvad paralleelselt stseene, mille vahele jääb tegelaste reaalajas paarkümmend aastat, milles nende lapsed on kord väiksed, kord juba täiskasvanud, mis on täis dramaatilisi ja emotsionaalseid taaskohtumisi, mida lahutavad veel pikemad aegruumilised vahemaad, on ses mõttes tõeliseks maiuspalaks.

Sarja tugevusteks on, nagu tänapäeval sellistel puhkudel ikka, tabav realismitunnetus, detailideni paigas produktsioon ja dekoratsioonid, vägivalla ja seksi kui elu normaalsete tahkude valehäbita varjamatu eksponeerimine, suurepärased näitlejatööd (kõrvalosades võrratud Simon Callow, Tim McInnerny, John Sessions, Rupert Vansittart, Lotte Verbeek, Stanley Weber, César Domboy jmt) ning mis peaasi – väga tugev dramaatiline alusmaterjal ehk siis lugu.

Ja seda Diana Gabaldoni mastaapne ajaloolis-seikluslik saaga ju vaieldamatult on. Lugu valikutest, milleks inimesi sunnivad armastus, kohustused, ellujäämisinstinkt, terve mõistus ja mure lähedaste pärast. Ühest küljest hästi lihtne ja inimlik lugu, teisalt tänu erinevatele ajaplaanidele, eri kontinentidele jäävatele tegevuskohtadele ja üle mitme põlvkonna ulatuvale tegelastegaleriile hästi eepiline ja mastaapne lugu. Lugu, milliseid inimesed läbi aegade ikka on kogeda tahtnud ning milliseid meie päevil õnneks jälle ei häbeneta teha. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: