Värvikamad luurejuhtumid Eestis: Kingissepa kinnivõtust 20. sajandi Snowdenini

{{1525366200000 | amCalendar}}
Foto: ERR/kuvatõmmis

"Ringvaate" otsestuudios oli külas ajaloolane Ivo Juurvee oma äsja ilmunud raamatuga "100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis". Juurvee tõi välja värvikamad luurejuhtumid Eesti saja-aastasest ajaloost.

Juurvee tõdes, et luurealaseid õnnestumisi on välja tuua mõnevõrra keerukas. "Vastuluure alal on üks suuremaid ja tuntumaid juhtumeid kindlasti Viktor Kingissepa kinnipüüdmine 1922. aastal. Täpselt samal päeval, 3. mail juhtus see, kui ta kinni võeti ja samal päeval ka surma mõisteti ja maha lasti," tõi Juurvee välja. "1. mai demonstratsioonil saadi kätte üks kommunist, tema käest saadi teada Viktor Kingissepa asukoht, mindi sinna ja võeti ta kinni."

Juurvee sõnul pidas Kingissepp end ülekuulamistel suhteliselt ülbelt üleval. "Ta oli üsna veendunud, et ta vahetatakse välja Venemaal kinni võetud eestlaste vastu. Tegelikkuses seda ei juhtunud."

Juurvee lisas, et selle juhtumi puhul on üks huvitav asi, mida tavaliselt ei meenutata. "15 päeva hiljem anti Jamburgi linnale Kingissepa nimi. Sõna otseses mõttes on siis Eesti toonase kaitsepolitsei hea töö rajutud maailmakaardile. Hiljuti oli Kingissepas väike rahvaküsitlus, kus uuriti seda, kas muuta see nimi tagasi ja ei. Nii et see jääb sinna kaardile ka tulevikus."

Samuti on Eestist pärit üks maailmaajalooline luurejuhtum. "Näiteks see, et esimene teadaolev raadioluure juhtum maailma ajaloos üldse on juhtunud Tallinna reidil aastal 1902," rääkis Juurvee. "Aga mis siis juhtus – toona käis siin külas Vene tsaaril Saksa keiser ja tõenäoliselt kuulates pealt sakslaste raadiosidet, avastasid, et tegelikult sakslased juba arutasid seda, mida sisaldab venelaste raadioside ja mida nemad omakorda vahelt võtsid."

Juurvee tõi stuudios välja veel kolmanda juhtumi – nimega "Mitrohhini arhiiv". "Ma arvan, et asjatundjatele on see kindlasti tuntud juhtum, aga see on 20. sajandi Snowden või midagi sellist. Kui tänapäeval on mõnevõrra lihtsam väga suuri koguseid infot üle toimetada, siis Vassili Mitrohhin oli KGB esimese peavalitsuse ehk välisluure arhivaar, kes 12 aastat iga päev praktiliselt kirjutas ümber neid materjale, mida ta arhiivis nägi." Pärast erruminekut mattis ta need maha.

"Ta oli KGB poole peal, aga ta jooksis pärast külma sõja lõppu üle inglaste juurde. Ja võttis kaasa oma materjalid. Need materjalid on avalikud alates 2014. aastast, Inglismaal ja väga huvitavad." Eestiga on juhtum seotud nii palju, et tõenäoliselt esimene kontaktivõtt Inglise luurega sai teoks Tallinnas.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: