Vanemuise muusikud annavad peadirigent Paul Mägi juhatusel hooaja lõppkontserdi ({{commentsTotal}})

Paul Mägi
Paul Mägi Autor/allikas: Vanemuine

18. mai õhtul toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert. Kontsertõhtu kava on valinud ning juhatab Vanemuise teatri peadirigent ja muusikajuht Paul Mägi.

Paul Mägi käe all tuuakse publiku ette harukordne, uudisterohke ja huvitav kava. Kui meil oleks käima pandud hooaja kontserdikavade konkurss-ülevaatus, pärjaks see kindlasti ühe esikohtadest.

Ettekandel on koguni kaks teost auväärselt maestralt Ester Mägilt, kes on praegu meie kõige vanem helilooja. Ester Mägi orkestripala "Vesper" (1990/1998) avabki õhtu. Paul Mägi on traditsiooniks tegemas seika, et lõpukavas kõlab alati ka päris uus, tellitud teos. Nii on tänasel muusikaõhtul esiettekandel Tõnu Kõrvitsa romantilise pealkirjaga kolmeosaline orkestriteos "Lillede melanhoolia" (2018): selle osad on "Lilled", "Minu salaaed" ja "Melanhoolia". Tõnu Kõrvits ütleb ise teose kohta: ""Lillede melanhoolia" on kolmest sõnadeta laulust koosnev tsükkel, mille osad on kõik seotud õitsemise ja kaduvusega – selles on midagi melanhoolset, aga ka midagi sellist, millega peab leppima."

Õhtu avapooles kõlab veel teinegi Ester Mägi teos, "Laulud Betti Alveri luulega" (1981/1985): osadega "Jälle ja jälle", "Linnud naersid" ja "Puust palitu". Selle, algselt metsosopranile ja klaverile loodud oopuse on Paul Mägi orkestreerinud, kutsudes solistiks ooperilaulja ning muusikaakadeemia lauluosakonna õppejõu Helen Lepalaane. Kontserdi teises osas kõlab Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr. 10 e-moll op. 93 (1953), mida on peetud arveteklaarimiseks Staliniga.

Kontsert algab kell 19 ja on Vanemuise teatri ning Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Samas kõrval leiab 17.-19. mail aset Vanemuise teatri rahvusvaheline "Vabaduse (teatri)festival", mille kavas on kolm sõnateatrietendust välistruppidelt Lätist, Soomest ja Gruusiast ja kaks Vanemuise etendust, "Beatrice" ning "Härra Biedermann ja tulesüütajad" Ain Mäeotsa lavastustena. Ja üle Eesti ju veel laupäevane erakordse haardega muuseumiöö.

Paul Mägi on teinud Vanemuise teatri orkestriga (peadirigendina aastast 2011) tänuväärset tööd ja korraldanud teatri lavaaugus püsiametit pidavatele muusikutele pidevalt üritusi kontserdilaval, mis pillimehi paremas, "sümfoonilises vormis" aitavad hoida. Lisaks on siin nende maestro missioonitundlik ja aateline huvi tutvustada eesti muusikat: "Meie töös on oluline olla kursis ka kõige sellega, mis on enne meid olnud, see on õige, mida me teeme, ning see veendumus tekib, kui on läbi töötatud väga palju informatsiooni. Siis kujunebki oma seisukoht, mis peaks olema edu aluseks."

Teatavasti on dirigendile soodsaks lisaväärtuseks lähem tutvus mõne orkestripilliga. Paul Mägi lõpetas muusikakeskkooli 1972. aastal viiuli- ja trompetierialal, trompetistina ka konservatooriumi ning siirdus siis hoopiski dirigeerimist õppima. Ta lõpetas meilt ainsana konservatooriumi nn. Moskva dirigeerimiskoolkonna kasvandikuna. Tema professoriks oli maestro Gennadi Roždestvenski, kes omal ajal tugevasti toetas ka Neeme Järvit ja tema pääsemist rahvusvahelisele konkursile Roomas.

Paul Mägi dirigenditeed on saatnud kõrged tunnustused tema juhitud orkestrite ees. Ta on olnud kunstilise juhi ja (või) peadirigendi ametis Eesti Raadio kammerorkestri, Rahvusooper Estonia, Läti Rahvusliku sümfooniaorkestri ees. 2004-2017 oli Paul Mägi Uppsala Kammerorkestri peadirigent Rootsis ja on nüüd selle audirigent, koostööd nendega jäävad meenutama 9 CD-d firma Naxos plaadimärgi all. Paul Mägi ametiajal avati Uppsala kontserdi- ja kongressihall (2007). Ta on dirigeerinud kontserte ja etendusi paljude mainekate orkestrite ees ja teatrites. Lisaks dirigenditegevusele on Paul Mägi tugeva autoriteedina praegu ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisprofessor ning külalisprofessor Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: