On naiste "Ghostbusters" (2016) ja isegi "Grease 2" aastast 1982, aga "Ocean's 8" märgib siiski midagi uut. Klassikalised linateosed vändatakse üle ja naised võtavad üle meeste rollid. Juba räägitakse "The Nice Guys 2st", kus Ryan Goslingi ja Russell Crowe asemel tegutsevad naisnäitlejad ning "Dirty Rotten Scoundrels'i" (1988) jälgedes näeb Michael Caine'i ja Steve Martini asemel 29. juunil "The Hustle'i" nime all ekraanile ilmuvas versioonis peaosades Anne Hathawayd ja Rebel Wilsonit.

70ndate kung-fu-sari "Kung Fu" (peamees David Carradine), "High Fidelity" (2000; John Cusack), "The Expendables" seeria (Sylvester Stallone ja kõik teised märulitaadid) on lisaks ainult mõned näited telesarjadest või kinofilmidest, kus meeste asemel hakkavad juhtrollides mängima naised.

Ühest küljest paneb õlgu kehitama: milleks. Naised võiksid mängida endiselt naisi, mitte märulimehi ülessoojendatud macho-filmides (olgu need mineviku linateosed siis õnnestunud või mitte). See meenutab natuke teatri algusaegu, kus Eestis Koidula lavastustes mängisid mehed ka naisi, Inglismaal juba märksa varem Shakespeare lavastustes Juliat ja leedi Macbethi samuti mehed. Hollywoodis kipub olukord vastupidiseks. On see turundusnipp või tõesti naisõiguslusliikumine, loodame viimast.

MeToo tütar

Kes tahaks ekraanil näha ainult mehi? Florence Lawrence'i aegadest peale on Hollywoodis jätkunud piisavalt naisstaare. Kategooria, milles naisi on tõesti alahinnatud, on märulid ja superkangelastesaagad. Kas aga neid filme on üldse vaja teha millegi muu kui raha pärast? Ja siis veel taastoota, seekord naistega peaosades? Vaevalt nais-Raudmeeski mõttetut seeriat paremaks teeks. Nais-Bond on tulemas, unustasin enne öelda.

Kas Oceani-järg on sisuliselt aga pelgalt kohmetu järellohisemine tuntud põnevike teemal või kannab omaette väärtust? Seejuures on igasugune naiste alahindamine idiootne. Liiati: kui asi õnnestub, miks mitte teha ka uustöötlusi. "Oceani 8" on üks esimesi taasteostusi klassikaliste aktsioonifilmide osas. MeToo-liikumise otsese viljana on "Oceani 8" kindlasti eelkõige avaldus teemal "naised suudavad ja tohivad" (kes selles küll kahtleks?!) - ja paraadmanööver seab linateosele külge veel ühe taaga lisaks küsimusele, kas Steven Soderberghi kultuslikuks saanud Oceani-triloogia vajas naisjärge millegi muu kui tulu tõttu.

(Olgu lisatud, et Soderberghi Oceanid toetusid 1960. aasta "Ocean's Elevenile", kus peaosi mängisid Dean Martin ja Frank Sinatra.)

Tasuta kosmeetika

Tempokas trikitamine, sarmikad kelmid ja nurjatud plaanid sarnanevad Soderberghi atmosfääriga, aga lavastaja-stsenarist Gary Ross ja kaasstsenarist Olivia Milch loovad oma kvaliteedi, tundmata vähimatki aukartust klassiku pika varju ees.

Kõigepealt on Ross ja Milch keeranud loo paroodiasse. Aga see pole tavaline autsaideripositsioonilt pilamine, vaid kelmielu ja seda õilistavate linateoste teatud pisikeste nüansside võimendamine koomilises võtmes, näiteks Sandra Bullocki kirjeldamatu ilme teatades vanglast vabanemisel võimuesindajale unistusest hakata tavalist elu elama, kontrastiks esimene kaader vabaduses: tema kehastatud Debbie Ocean, surnud Danny Oceani (keda mängis triloogias 2001-2007 George Clooney) astub sisse kosmeetikapoodi, korjab endale korvitäie kalleid tooteid, läheb nendega kassasse ja püüab neid tagastada. "Kas teil tšekk on," küsib müüja. "Vaadake, need on alles pakendites, mis tšekk," protestib Debbie. "Ilma tšekita me ei saa neid tagasi võtta," jääb müüja kindlaks. "Siis ma jätan need endale," teeskleb Debbie vihastamist ja kõnnib kotitäie tasuta kaubaga minema. Ma arvan, et see on sügavalt irooniline: kuhu läheb naine vanglast esimesena?

Vaimukas elegants jätkub läbi terve filmi ja jõuab aina kaalukamate manöövriteni üüratu varanduse avalikul varastamisel. Koguneb kirev kamp karaktereid, kelle hulgast eredaima rolli teeb lisaks Bullockile (kes tõesti mängib mõnuga, lausa pillavalt) Helena Bonham Carter mahakäinud moekunstnikuna, aga tegelaskujud on meeldivalt mahlakalt, kui ka kohati vaid mõne joonega välja joonistatud: Cate Blanchett, Sarah Paulson, Mindy Kaling, Awkwafina, Rihanna ja algusest peale mängus olnud, kuid lõpus selguv kaheksas liige moodustavad jõugu, kuhu meesliikmeid tõesti vaja pole, nii et ma saan aru ka Matt Damoni väljalõikamisest, mis iganes selle taga tegelikult oli.

Tüse stsenaarium

Stsenaarium on tugev: kuigi koomilises võtmes, säilib põnevus lõpuni, pigem isegi kogub tuure. Pinge kruvimisele aitab kaasa see, et vaatajale paljastub Debbie plaan, mille ta vanglas pisiasjadeni aastate jooksul lihvis, jupphaaval: paiguti võib jääda mulje, et kavatsetu ei tööta, ent ometi on Debbiel lahendus olemas. Ka täiuslikem plaan põrkub eluga, ehk vahele tulevad ootamatused, ning need takistused lisavad põnevust ja koomikat. Loojutustamisele ei saa midagi ette heita, kui siis ehk režii kunstilisele küljele: jutustus trambib liiga ühtlases tempos, võiks olla enam varieeruvust.

Kui sageli kohtab põnevikes tühja dialoogi või kolmesõnalisi jõmmi-lööklauseid, siis "Oceani 8" dialoog on teravalt sähviv, sõnamänguline ja popkultuuriliselt läbi põimitud. Ei leidu ühtegi laginal naermise kohta, aga tuleb ette äratundmisrõõmu ja ka hapu muige hetki, kui naeruvääristatakse glamuuri, Ameerika ikoone ja rahamaailma väärtusi, selle kõige sümboliks nutikalt leitud Metropolitani muuseumi aastagala - muidugi on mammonapila kassafilmis silmakirjalik, aga suhteliselt ülbe joonega film, eriti veel kelmisaaga, võib endale topeltmängu lubada.

Ainus, mis ehk tõesti Soderberghi triloogiat jäljendab, on rütmikas ja dünaamiline pildikeel, aga murdvargusefilmide puhul on selline kaameraenergia pigem tavaline. Ei saa aga mööda vaadata, et sõitku kaamera kuidas tahes, erilise särtsu annab 8-filmile naisansambel.

"Oceani 8" ei ole kõigest asendusrollidega uustõlgendus, vaid pea peale pööratud linalugu ka muus mõttes kui naised röövis. Meile pakutakse tõsise heist'i asemel glamuurimaailma paroodiat ja tänapäeva inimtüüpide karikatuure, kelle seast eriti satiirlliselt on lahendatud Daphne Klugeri (Anne Hathaway) ja Claude Beckeri (Richard Armitage) tegelaskujud.

Esimese õnnestunud pääsukesena on "Oceani 8" tervitatav. Kindlasti ei läheks ma vaatama "Avengers 8-t", isegi, kui seal mängivad Bullock, Hathaway, Bonham Carter, Alicia Vikander ja Meryl Streep. Nagu ma ei lähe vaatama ka mees-Avengere.