"Juubel on pelgalt number, hing ju ei vanane", teatab Voll kohe jutuajamise alguses. "Tunnen ennast tõstetud seisuses, tore on alustada uut kümnendit".

Naiste laulumaastik õitseb

Toomas Volli kunstilise kureerimise all tegutseb mitu kollektiivi, tema sõnul on igal kooril oma nägu, oma hingamine, oma elu ja sünergia. "Iga koor on teisest erinev, see sõltub ju eelkõige neist hingedest, kes kollektiivis koos musitseerivad. Iga koor on kui omaette perekond, kellega ma toimetan ja see on väga huvitav ning vaheldusrikas tegevus".

Rääkides inimeste laulukooridesse laulma meelitamisest, ütles Voll, et meeskooridel on praegu keerulisem aeg ja viimastel aastatel on probleeme ka segakoorides. "Mure ühisnimetaja on mehed – mehi lihtsalt ei ole." Seevastu nais- ja neidudekoorid on praegu heas tuules ja naiskooridesse pole vaja lauljaid meelitada, küsimus on mõneti koosseisude noorendamises.

Naiskoorides laulavad peamiselt lauljad vanuses 40 + kuni 50 +. "Selle kõrval on meil toredad neidudekoorid, keda on hakanud juurde tekkima. Pilt naislauluseltsi maastikul on väga positiivne, mõnus ja rahulolu tekitav. Ka Eesti Naislaulu Selts on heas liikumises ja usun, et naislauljad on heades kätes," nentis V kvalifikatsiooni kutsetunnistusega Voll.

Voll, kes on laulukaare all dirigeerinud alates 1997. aastast, teab täpselt, mis tingimustel inimene koori laulma tuleb. "Märksõnad on tugev dirigent ja köitev repertuaar, aga lisaks koori kooshingamine, ühtne mõtlemine, seltsielu jm koorieluga kaasnev. Tegelikult on aeg nii kaugel, et nais- ja neidudekooride repertuaar hakkab võtma ilusat mõõdet – nendele kooriliikidele on ilmunud toredad seaded, heliloojad kirjutavad neile varasemast rohkem ka spetsiaalseid teoseid," rääkis Voll.

"Oli aeg, kus naiskooridel polnud midagi laulda ja see oli lauljale jube igav, sest kui repertuaarimapp on ahtake ja seatakse koguni teiste kooriliikide laule, siis on keeruline hoida lauljaid heas mõttes pinges. Naiskoorid on pandud suurema amplituudiga liikuma, nad annavad sageli kontserte ühisprojektide ja tähtpäevade tuules ning see kõik loob uut värskust".

Uus muusika nõuab uutmoodi lähenemist kõigilt

Uue muusika esitamine eeldab uut mõtlemist nii dirigentidelt kui ka lauljateltki. "See on kõva töö," ütles Voll. "Dirigentide roll ongi pakkuda muutumist ja arendamist. Mida aeg edasi, seda professionaalsemaks meie taidluskollektiivid muutuvad."

Väga heas situatsioonis on koor, kellel on oma hääleseadja. "Mina olen Leelo Talvikuga koostööd teinud 1996. aastast ja kinnitan, et Leelo paneb ka karud tantsima ja väga omal moel: sarmi, sära ja isiksusega ning tema tööprotsess on lihtsalt nauditav, see on geniaalsus," kiitis Voll. "Vokaalpedagoogina on Leelo Talvikul hea oskus aidata inimestel suu lahti tegemise hirmust üle saada."

Ilusat neidudekoori vokaali kirjeldades nimetas Voll kiirelt märksõna: loomulikkus. "Looduse poolt antut tuleb õigesti ja targalt rakendada, et inimene laulaks loomuliku ja ilusa häälega. Iga hääl on unikaalne, häält ei tohi traumeerida, kõik peab olema loomulik".

Nais- ja neidudekooride problemaatilised kohad on Volli sõnul õige hingamine, lihasmälu treenimine, registrite ühendamine ja laulmiseks õigete kasutusvõtete pagas. "Lihasmälu on hääleseadelisel tööl väga oluline, kui pikema vaheaja järel laulda – näiteks üks kord kuus – siis on hääleseade protsess küll pikem kui neil, kes laulavad iganädalaselt, kuid lihas ärkab. Ja mis on õigesti treenitud, see on ka kergem soojenema."

Koorijuhtide töötasu on tõsine probleem

Muusika on Volli sõnul otseses seotuses hetke ja emotsiooniga, iga kontsert on eelmisest erinev. Seetõttu on ka vanu salvestusi huvitav kuulata. Ja kuigi koorijuhi töötasust moodustab suure osa moraalne, muutub ka koorijuhtide palgast rääkides muidu päikselise Volli pale tõsiseks.

"Jah, see on tõesti suur mure. Probleemi ei ole lihtne läbi tunnetada, aga meil tõesti napib uusi noori haritud koorijuhte, kes maakondades tööle hakkavad. Kes on need, kes meie laulupeoliikumise üle võtavad? Koorijuhtide vanus kõrgeneb ja ühel hetkel pole meil tagalat ja siis me tõesti laulupidu korraldada ei saa," jätkas ta.

Oma erialale tööle koorijuhid tõmbekeskustest kaugemale ei jõua ja kui eakas muusikaõpetaja-koorijuht jätab oma ameti maha, siis kes tuleb ta asemele? "Aeg on kiires muutumises ja me täna ei teagi tegelikult, kui palju meil tegevkoorijuhte viie aasta pärast on," ütles Voll. "Kui koorijuhi palk on peaaegu et heategevuslik, siis mingil hetkel ka tema motivatsioon kaob – see on paratamatu".

Laulupidu on žanriülim tippkontsert

Aastake enne juubelipidu mõtiskleb Toomas Voll, et laulupidu on tippude tipp. "Emotsionaalselt on laulupidu väga valus – nahk tahab toredusest, ilust ja rõõmust katki minna. Mida suurem vägi, seda suurem jõud. Laulupidu on suur ja tähtis sümbol, seal olemine on pidude pidu."

Laulupeo repertuaari uuenemist kommenteerides arvas Voll, et kuigi inimesed on hõivatumad kui aastaid tagasi, ei saa repertuaari suhtes teha järeleandmisi, kõik peab olema muutumises. "Jah, vaadates esimese laulupeo repertuaari (1869), ei saa me öelda, et see oli kerge. Vastupidi. Selles mõttes see jorisemine, et mingi laul on raske, on vähikäik. Me peame siiski uue poole koonduma ühiselt," on Voll veendunud.

Tuleb vaimustuda

Volli arvates tuleb inimesi hoida. "Sageli visatakse aru andmata teise kapsaaeda lahmakas kivi, aga kui sa oled midagi juba teinud, siis ei saa seda tagasi võtta. Käitu nii nagu sa tahaksid, et sinuga käitutakse," teab Voll. "Vaimustuge! Mida rohkem päikest ja mida vähem äikest, seda toredam on oma elu siin ilmas ära elada. Ma unistan, et mul jaguks tervist koorijuhina jätkata ja ehk tuleb veel aeg ja ma kirjutan üle pika aja taas uusi laule."

Elus on asju, mis on oma olemuselt tähtsamad kui muu. "Armastus on kõige suurem vägi. Kõik asjad, mis saavad külge armastuse tunde, on heades kätes. Palju armastust kõigile!"