Inglise luule vaim peitub Märt Väljataga sõnul inglise keeles, millel on nii germaani kui ka romaani mõjutusi. "See on võib-olla igas heas luules, et sellised vastandid on püütud ühte teksti, ühte tervikusse. See on William Blake'il esil. Tegemist on filosoofilise aforistliku mõtteluulega, mitte inglise luulele tüüpilise vaatlusliku, kaemusliku luulega," selgitas Väljataga "Aktuaalsele kaamerale".

Ta lisas, et inglise luule vaim tuleb inglise keelest ja inglise keel on hübriidkeel, millel on germaani põhi ja sinna peale on ladestunud hulk ladina ja prantsuse sõnu. "Paljudel inglise sõnadel on kaks varianti, kas germaani või prantsuse tüvi, aga nad ei ole päris samaväärsed. Need germaani-tüvelised sõnad nagu child või kid või romaani-tüveline, nagu infant, nende vahel on selline tööjaotus, et ühed on käegakatsutavamad, maised, meelelisemad ja teised on õhulisemad ja abstraktsemad," kirjeldas Väljataga.

Just sellest tuleb tema sõnul inglise luule kaksikloomus. "Ühest küljest ollakse väga looduslähedased, kahe jalaga maa peal, tähelepanekud igasuguste loodusnähtuste ja ajaloo ümbritseva keskkonna vastu, aga teisest küljest on see selline pürgimine kõrgustesse ja teispoolsusesse ka," lisas ta.