Et mõnda uude muuseumi minna on vaja erivarustust ja paraku ka eriväljaõpet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi uppunud vrakke on Eesti rannikumeres kümneid ja kümneid, siis veealuseks muuseumiks teeb vraki see, et see on varustatud veealuste infotahvlite ja viitadega. Vee peal on poid, kuhu muuseumikülalised ehk sukeldujad saavad oma paadi kinnitada.

Rahvusvahelise projekti Baltacar raames paigaldas muinsuskaitseamet Hiiumaa ja Saaremaa piirkonnas merepõhja infotahvlid vrakkidele E.Russ ja Myrtle. Kinnituspoid on paigaldatud nelja vraki juurde.

"Edaspidi, kui meil ka projekte ei ole, siis muinsuskaitseamet suudabki umbes sellises koguses vrakke tähistada. Selles projektis me oleme võtnud Esimese maailmasõja ja Eesti vabadussõja, mõeldes sellele, et on Eesti Vabariik 100 teema. Aga näiteks viie aasta möödudes me vahetame vrakke ja vahetame teemat," selgitas muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio.

Nii nagu maapealsetes muuseumides on ka veealustes muuseumides museaalid pühad ja puutumatud.

"Veealused museaalid on veel pühamad. Meil on päris karmid reeglid ses osas, et kõik, mis on vee all, on ainult vaatamiseks, mitte ükski asi katsumiseks. Kõik see, mis me sealt leiame, kõik see ka sinna jääb," kinnitas sukeldumisinstruktor Sander Kiviselg.

"Täitsa äge on näha säilinud vrakke ja eriti hästi säilinud vrakke. Neid leidub tänapäeval harva. Oli täitsa muuseumi tunne küll, tõesti äge paik," ütles vrakki külastanud sukelduja Mikko.

Tänavusel hooajal on veealuste muuseumide külastajaid olnud juba mitusada. Aga neile, kes märga külastust ette võtta ei saa, plaanib muinsuskaitseamet nendest vrakkidest peagi luua digitaalsed 3D-mudelid arvutist vaatamiseks.