Arvustus. Suicide Messiahs pungib Läänemere lainetel ({{commentsTotal}})

Suicide Messiahs
Suicide Messiahs Autor/allikas: YouTube

Uus plaat

Suicide Messiahs
"From Here To Eternity" (V.R. Studio)
6/10

Sõna arvustamine pole mulle kunagi meeldinud. Arvustamisel, isegi kui see on vajalik, on tegelikult negatiivne toon. Eriti kummaline on kedagi arvustada, kui ise pole paremaks võimeline - näiteks pilli ma ju ise ei mängi, mida pean oma senise elu TOP 3 veaks. Ent kuigi ma võiks peituda ütluse taha "kes ise ei oska, õpetab teisi", ei kutsuks ma oma kirjatükke siiski arvustusteks, vaid lühijutustusteks. Tegelikult on see isegi selgem ja õigem, sest mu read kipuvad olema isiklike emotsioonide ja objektiivse hinnangu sümbioos. Nüüd, mil olen lühidalt oma "arvustaja"-olemuse lahti mõtestanud - mis küll tõenäoliselt ei lähe kellelegi korda, aga vähemalt enda hing on rahul - võin alustada järjekordse jutuga.

Alati on põnev rääkida bändist (Suicide Messiahs), kellest pole absoluutselt midagi kuulnud. Ekstrapõnevaks muutub olukord siis, kui uurid bändi kohta oma muusikahuvilistelt tuttavatelt, kes samuti midagi kosta ei oska. Õnneks on Google, mõtled, ent saad üsna pea aru, et isegi sinu konkurentsitult targim virtuaalne sõber ei oska selle peale mitte muhvigi kosta. Aga kuna midagi võiks ju bändi kohta enne kirjutamist teada, läksin avantüüri peale, mis sedapuhku kujunes edukaks: proovisin saata kirju erinevatele e-aadressidele, mis võiksid bändile sobida ja ennäe imet, lõpuks saingi kontakti.

Detektiivi mängimisest oli tolku: kasvõi sai paika see, et Eesti bändina välja reklaamitud punt koosneb tegelikult peamiselt põhjanaabritest. Bändi ninamees ja frontlaulja on Arvi "RV" Tapver, kellega koos musitseerivad Kime "The Chaos" Kuisma (kitarr, taustavokaal), Tim "Uncle Wester" Vesterinen (bass ja taustavokaal), Vesa "The Scull" Kolu (trummid) ja Juho "John The Rebelator" Virkki (kitarr ja taustavokaal). Mehed said 2016. aastal Turkus VR Stuudios kokku ja hakkasid kohe plaati tegema. Nädal mängimist ja album oli miksimiseks ja masterdamiseks valmis. Ent eriti väärib tähelepanu see, et enne stuudiot ei tehtud proovi, näiteks bass ja trumm õppisid lood neti teel. Ja eks see vähene kokkumäng peegeldub nii lõpptulemuses kui ajalises mõõtmes: lõplikult tuli album ju välja alles kaks ja pool aastat pärast stuudiot.

Igal juhul on sobivad enesetapjatest messiastele tempokamad palad rohkem. Näiteks kergelt kantrihõnguline "Kalamaki Beach" (mis järgneb kohe 38-sekundisele introle ja sulab sellega ühte), "Fuckarow" ja albumi lõpulugu, kõige kaasakiskuvam "Lost My Faith" jätavad naturaalse ja pingutamata mulje. Näib, et kiireid lugusid nauditakse tramp-pungi ehk litsiroki bändile omaselt enim ja sealt tulvavat energiat on isegi läbi klappide tunda.

Mida aeglasemaks lood lähevad, seda võltsimaks see kõik muutub. Näiteks ballaadilikud "Hard To Fall" ja "Houdini" - kuigi viimane neist on ilmselt albumi meeldejäävaima meloodiaga pala - jätavad kentsaka mulje. Minu meelest ei tunta end seal omas elemendis ja see tekitab automaatselt segaseid emotsioone. Kui nende palade puhul silmad sulgeda, toimub minus mingi huvitav transformatsioon kellekski teiseks. Ma muutun seda sorti "kalevipojaks", kes pärast kaht vaba nädalat Eestis, mis on põhiliselt kulgenud Läti Alko 1000st ostetud kraami pruukides ja kogu teenistuse äraraiskamise tähe all, loksub pühapäevaõhtuse Viking Line'iga räiges pohmellis Soome poole, istub koos omasugustega rummikoksilõhnalisest veluurist lokaalis, kuulab mõne piduse ja läbi tahmase pilgu vaadates natuke vormist väljas Axl Rose'i meenutava härrasmehe karaokejorinat ning juurdleb juba viimased pool tundi selle üle, kas nende viimaste taskussejäänud müntide eest osta laeva baarist hullu värina leevenduseks hirmkallis Lapin Kulta, jätta need nädala söögirahaks, et kiirmakarone osta või proovida kasiinoaparaadis rahasummat veidikegi kasvatada. Kujutan ette, et see valik võib olla ülirets.

Kindlasti ei peaks selle kirjatüki lugeja valik olema rets. Kuulake ikka! Kuigi album on veits ebaühtlane, on selles olemas mõnus pungilik lohakus, kergemeelsus ja pohhuism, mistõttu väärib "From Here To Eternity" võimalust. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: