Galerii. Selgusid laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad ({{commentsTotal}})

{{1539690300000 | amCalendar}}

16. oktoobril kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri ja NUKU teatriga.

Näidendivõistluse žürii, kuhu kuulusid Krista Kumberg, Rita Rätsepp, Mihkel Seeder, Liis Sein, Kirsten Simmo ja Taavi Tõnisson, valis kahekümne kuue näidendi hulgast välja kuus:


I preemia (2500.-) Reeli Reinaus "Maailm, kuhu ma kuulun" 
II preemia (1500.-) Jaanika Juhanson "Kummituste suvi"
III preemia (2x1000.-) Martin Nõmm "Kõik saab korda" ja Tia Navi "Kas tead, kool?"


Eraldi tõsteti esile:
Laura Pürjema "Võõrandumine"
Raivo Kütt "Lootuste tänaval"


Võistluse peapreemia sai Reeli Reinausi näidend "Maailm, kuhu ma kuulun". See on pinev ja südamlik, peenelt tabatud ja edasi antud lugu skisofreeniadiagnoosiga Rolandist, kelle maailmas sulandub igapäevareaalsus ühte mütoloogiaga, kuid kus on ruumi ka sõprusele, vendlusele ja armastusele.

Teise preemia saanud Jaanika Juhansoni kaasahaarav, sündmusterohke ja liigutav "Kummituste suvi" on põnevuslugu, kus kaks maailma – elavate ja surnute oma, põimuvad nii, et laste valus ja jõhker argielu leiab läbi teispoolsuse oma helge ja lootusrikka väljapääsu.

Kolmanda preemia laureaate hüüti välja kaks: näidendi "Kõik saab korda" autor Martin Nõmm käsitleb aina rahvusvahelisemaks muutuvas Eestis hädavajalikke teemasid. "Kõik saab korda" ei lähe ekstreemsustesse, mida tumedanahalise poisi Eesti koolis õppimine kaasa võiks tuua, vaid vaatleb paineid ning küsimusi, mida tekitab esmapilgul ohutu argielu. Tia Navi näidendi "Kas tead, kool?" peategelane õpetaja Mart oskab olla toeks ja anda nõu ning kuigi ta tegutseb asendusõpetajana vaid kolm kuud, jõuame me näha teismeikka jõudnud klassi arenemist üksmeelseks ja hoolivaks kambaks.

Eraldi esile tõsteti Laura Pürjema vormimänguline lühinäidend "Võõrandumine" ning Raivo Kütti suhtedraama noorte tänavaelust "Lootuste tänaval". "Tegelikult mu oma õpilased väga palju aitasid sõnakasutuses, et see oleks noortepärane," rääkis Pürjema "Aktuaalsele kaamerale".

"Rõõmu tegi, et olime võrdlemisi üksmeelsed. Igaühel oli oma aspektist lähtuv vaade ja neist vaadetest sai kokku, arvan et õiglane, otsus," kirjeldas oma kogemust žüriiliikmena lastekirjanduse spetsialist Krista Kumberg. Näidendivõistluse teemahaare oli tema sõnul lai: "Tõstatati teravalt kahevaheloleku, eneseks saamise, enese määramise teema. Segati kummituste maailm tõsieluga. Osutati vaimsele tervisele, taimetoidu eetilisusele võrreldes liha söömisega, naise füsioloogia iseärasustele, DNA-ga tehtavate katsete tagajärgedele jne." Laste- ja näitekirjanik Liis Sein kinnitab kokkuvõtvalt: "Võistlustöid lugedes tõusidki esile pigem noortenäidendid, kus oli käsitletud põnevaid teemasid, loodud värvikirevaid tegelasi ja mängitud vormiga. Veidi tagasihoidlikum pilt avanes lastenäidendite osas."

Paraku nappis seekord päris väikesele vaatajale kirjutatud teatritekste. "Nende 26 hulgas oli kirjutatud väiksemale publikule mõeldes, aga neid lugedes jäi tunne, ma loodan et ma kelellegi liiga ei tee, aga nad ei olnud päris küpsed tekstid," tõdes žürii liige Taavi Tõnisson.

Värskelt premeeritud näidendeid saavad kõik huvilised aga kuulata neljapäeval, 15. novembril kell 16.00 NUKU teatris, kus loetakse esmakordselt ette Reeli Rainausi "Maailm, kuhu ma kuulun" ja Jaanika Juhansoni "Kummituste suvi".

Näidendivõistlusi on Eesti Teatri Agentuur (enne 2008. aastat Eesti Näitemänguagentuur) korraldanud alates 1995. aastast. Seekordne laste- ja noortenäidendite võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ning teatritega VAT ja NUKU, kelle esindajad kuulusid ka võistluse žüriisse. Lastele ja noortele suunatud näidendite võistlust korraldasime kolmandat korda – varasemad toimusid aastatel 2002 ja 2010. Võistlust toetavad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitalid. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: