Miniloengute videosari jätkub terve aasta kord kuus. Kui eelmine loeng uuris Tammsaare seotust Oscar Wilde'iga, siis sel korral avab loeng Tammsaare ja Edgar Allan Poe ühisosi.

Tammsaare ei ole Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe loomingut tõlkinud ega temast ka kirjutanud. Tammsaare publitsistikas on Edgar Allan Poele vaid üksikuid viiteid. Ometigi võib Tammsaare raamatukapist leida Edgar Allan Poe hirmujuttude kogumiku ning kahte kirjanikku seob omavahel huvitav lüli – Tammsaare novellikogumik "Pöialpoiss", mis ilmus 1923. aastal.

Tammsaare katsetas selles novellikogumikus õuduslugude kirjutamist. Kogumikus olevates novellides on tegemist üleloomulike sündmustega, millel puudub mõistuspärane seletus. Kuigi novellides "Matus" ja "Viiul" on olemas tammsaarelik element, on kogu novellikogumik siiski silmatorkavalt mittetammsaarelik. Eriti niminovell "Pöialpoiss". Selles novellis satub minajutustaja tuppa väike pöialpoiss, kes hakkab väga teravat habemenuga ihudes lähenema peategelasele ja püüab tema kõri läbi lõigata. Peategelane pääseb tänu sellele, et tema koer neelab pöialpoisi alla, kuid pöialpoisil õnnestub ennast koera kõhust välja lõigata ning kaduda.

Uurijad on esile toonud selle novelli intrigeeriva seose Edgar Allan Poe novelliga "Kaev ja pendel". Edgar Allan Poe novellis on peategelane aheldatud kaevu põhja ning talle läheneb teravaks ihutud pendel, mis ähvardab peategelase tappa. Mõlemad novellid tegelevad surmateemaga ja inimese ajalikkusega elus. Seda rõhutavad ka kitsad ruumid, kuhu kirjanikud on oma tegelased paigutanud. Mäng ajaga, selle kiirendamine ja samas peatamine peaaegu igavikuks, on mõlema novelli peamine võte. Mõlemas novellis võrdlevad peategelased surma mänguasjaga. Edgar Allan Poe tegelane vaatab pendlit kui haruldast lelu, ning Tammsaare tegelane võrdleb pöialpoissi laste mängukanniga.

Edgar Allan Poe oli seisukohal, et meeleolu intensiivsust saab hoida ainult lühikese aja vältel, mistõttu on tema looming peamiselt lühivormides kirjutatud. Paistab, et ka Tammsaare püüdis enne suurvormi ehk romaani juurde asumist katsetada, kuidas käib meeleolu pinges hoidmine, ja mis on selleks kõige õigem võttestik. Hirm, nii surmahirm kui ka hirmutamine on Tammsaare edasises loomingus igal juhul omal kohal.