Triin Soone: meisterlik illustraator kannab raamatu terviklikult algusest lõpuni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kolmapäeval selgusid 25 kaunimat raamatut. "Terevisioonis" olid külas Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone ja Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna õppejõud Eve Kask, kes kommenteerisid valikut laste- ja kunstiraamatutest.

Soone märkis, et kaunima lasteraamatu puhul vaatavad nad eelkõige illustratsiooni ja kaunimate lasteraamatute valikusse jõuavadki eelkõige pildiraamatud.

"Žürii lauale jõudis 33 raamatut, mis on tegelikult väike osa Eestis ilmuvatest lasteraamatutest, sest kokku ilmub neid ju meil sadades. Nii et tore on tõdeda, et kirjastused on ka ise juba enesekriitilised ja vaatavad, mida žürii ette pakkuda. See [valik] annab ilusa ülevaate meie tänase lasteraamatute illustratsiooni seisust, ja meie lasteraamatute illustratsioon isegi õitseb. Ilus on. Väga ilus on," tõdes Soone.

"Eelkõige on see, et kasutatud on väga erinevaid tehnikaid, ja meil on illustraatoreid erinevatest põlvkondadest," lisas Soone ning tõi kaasasolevatest raamatutest välja Kadi Kurema illustreeritud raamatu "Väike armastuse lugu".

"Ta on tuntud graafikuna ja toonud lasteraamatu illustratsiooni sellise sügavtrükitehnika. Just nimelt erinevate tehnikate kasutamine on väga põnev. Väga hea materjalitunnetus, kuidas erinevaid faktuure paberile tuua," kirjeldas Soone.

"Aga raamatu puhul peab see raamat ja lugu käima alati käsikäes. Me ei saagi ühte osa raamatust välja tõmmata ja seda hinnata, vaid ikka see tervik. Kui sa seda lugu loed, siis näed, kuidas see pilt ja tekst hästi vahvalt käsikäes kõnnivad," lisas ta.

Teisena tõstis Soone esile Kertu Sillaste kirjutatud ja illustreeritud raamatu "Mina olen kunstnik". "Samamoodi põnevalt jälle on kogu see lugu edasi antud. Kertu lahkab selles raamatus kunstnikuks saamist, kunstnikuks olemist. Väga põnevat kollaažitehnikat on illustraatorid kasutanud. Palju värvilisem, hoopis teistmoodi", tõi Soone välja.

"Aga jälle, see lugu läbi selle raamatu ja pilt kõnnivad väga hästi koos. Illustraatori põhinipp on see, et kuidas sa suudad ühtlaselt tugevalt kanda raamatu algusest lõpuni [välja]. Sageli on noortel ikka see, et sa suudad teha üks, kaks, kolm väga head pilti või paar lehekülge, aga et kanda raamat algusest lõpuni väga terviklikult ära kaanest tagakaaneni, see on juba meisterlikkus."

Samuti märkis Soone ära Catherine Zaripi kujundatud raamatu "Hundi sõbrad". "Suurepäraselt läbi komponeeritud, väga toredad karakterid välja toodud, ja kuidas ta kõike seda talvemeeleolu edasi annab, imeline."

Samuti tõstis ta esile Marju Tammiku kujundatud raamatu "Hommikukontsert Matsalus".

"Ma tegelikult just rõhutaks kirjastaja rolli, mis on ääretult oluline ja see, kes tegelikult need killukesed ka tervikuks kokku paneb. Meie kirjastajad ikkagi on valmis sellist läbi illustreeritud raamatut trükkima. See on kallis ja kindlasti tõstab raamatu hinda, aga läbi selle me saame just meie illustraatoritele ka tegelikult anda tööd ja tegemist. Eks nad õpivad ja arenevad läbi selle. Aga Eesti illustraatorite illustratsioon on alati väga heal, maailmatasemel. Me oleme uhked selle üle."

Kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna õppejõud Eve Kask nõustus, et lasteraamatute puhul on illustratsioon kõige olulisem. "Üks definitsioon raamatukujunduse kohta on see, et hea raamatukujundus on see, mis ei torka silma. See tähendab, et ta oleks professionaalne, lugejasõbralik ja ergonoomiline. Kui sa näed, et sul on raske lugeda, siis järelikult on väga tihti mingi probleem ka tüpograafias või halvasti valitud kirjas."

Ta lisas, et raamatukujundus on ala, kus ta peab esmajoones vahendama autori mõtet ja seda olenevalt sellest, kellele ta on mõeldud, kas ta on lastele, kus on hoopis teised põhimõtted, või on ta õpik või kunstiraamat. "Selles mõttes ühe mütsi alla seda tuua ei saa," nentis Kask.

Kask märkis, et trendid, mis valitsevad graafilises disainis, tulevad ka tüpograafiasse. "Näiteks Stuudio Stuudio oli üks autorite kollektiiv, kes ruulis just tüpograafia mõttes. Siit tuleb ka välja võib-olla selline raudne käekiri ja selline hea tüpograafiatunnetus. Ta on efektne, lihtne," märkis Kask.

Selgusid 2018. aasta kauneimad raamatud. Kogumik "EKA uus maja", mille kujundas Stuudio Stuudio. Autor: Priit Mürk/ERR

Kas tõstis esile ka Jaan Rõõmuse tehtud kujunduse raamatule "Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus". "See näib selline tavaline raamatuke, aga see on väga läbikomponeeritud tüpograafiaga taskugiid. See on ka hästi oluline, et milleks raamat on mõeldud, et see kujundus kasvab nagu sisust välja. Giidile kohaselt on ta hea kaasa võtta, mõnusas formaadis. Siin ei ole niisama trikitatud, väga toredad illustratsioonid."

Kask rääkis ka ühest erandist – raamatust "Part: Practice for architecture, research and theory", mille on kujundanud Aku –, mis räägib trikitamisele vastu. "Kuna see on noorte arhitektide väljaanne, mis on mõeldud rahvusvahelisele turule, siis võiks öelda, et siin on täiesti ka hullu pandud. Pealkirjad pole hästi loetavad, aga kogu see vaim on väga kooskõlas ka noorte loominguga ja tekst on täiesti loetav. See kujundus on sisuga balansis."

Kask tõdes, et sellistel võistlustel paraku ruulivadki kunstiraamatud. "Väga palju on just institutsioonide kirjastatud raamatuid, mis ma kahtlustan, et on tihtipeale ka riigitoetusega, sest olgem ausad, Eesti riik on väike, me turg on väike ja seetõttu on raamatu tegemine kallis ja hoitakse kokku ja hoitakse kokku väga tihti kujundajate arvelt, mida tegelikult ei maksa teha." Ta lisas, et raamat on kollektiivne töö ja peab trükikoja tööga vahendama autori mõtet. "See on heade ja õigete valikute otsuste rida."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: