Näituse nimiteos, installatsioon "Augusta ehk Paradiisi poliitika" jutustab 18. sajandil elanud aadlisoost naisest, kel oli hoolimata seisusest vähe otsustusõigust oma elukäigu üle. "Ta oli naine, kes pidi tootma järeltulijaid oma abikaasale ja tema valduste jätkumise jaoks. Samuti kannatas Augusta perekonnavägivalla all ja neid naisi on endiselt, tegelikult on need probleemid on ikka meiega," ütles Siib "Aktuaalsele kaamerale".

Kuraator Taru Elfving usub, et Liina Siib on naiste temaatikaga tegeledes nii kunstniku kui õppejõuna suutnud mõjutada paljusid. Oma loometee jooksul on ta olnud tunnistajaks suurtele muutustele ühiskonnas.

"Võimul on presidente, kes ei hooli naiste õigustest üldse ja isegi Euroopas on taas käimas diskussioon naiste abordiõiguste üle, mis tähendab, et on toimunud
suur tagasilöök. Kõik see koos #metoo kampaaniaga on tekitanud huvitava olukorra. Ühtäkki on tekkinud uus põlvkond feministlikke kunstnikke. Veel kümme aastat tagasi poleks kunstnikud end feministidena defineerinud, aga nüüd on sellel suur poliitiline jõud," selgitas Taru Elfving.

Oma teostes mängib Liina Siib fakti ja fiktsiooni ning olmelise ja lavastuslikuga. Aastate jooksul ülespildistatud fotoseeria "Naine võtab vähe ruumi" näitab, millistes tingimustes on naised pidanud oma tööd tegema.

"Enamik nendest naistest siin näitusel on meie kaasaegsed ja naised, kes on suhteliselt nähtamatud ja kes ei ole esil, elavad meie ümber oma igapäevast elu ja katsuvad hakkama saada. Samuti on sellised naised, kes lähevad töö järel Soome või ära Eestist. Välja arvatud Augusta. Ma olen käsitlenud neid naisi, kes on sellega olnud nõus, kellega on tekkinud kontakt, kes on tahtnud rääkida endast ja oma elust," selgitas kunstnik.