"Pealtnägija" | Helen Sildna: Tallinn Music Week paisus kümne aastaga liiga suureks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Taavi Eilat tegi "Pealtnägijas" intervjuu seni kaamera ees pikemaid kommentaare vältinud Helen Sildnaga, kellega tuli juttu nii Narva 2024 projektist kui ka Tallinn Music Weeki võlgadest.

Helen Sildna on Eesti muusikamaailma vaieldamatu tippmänedžer, kes on valitud 2015. aasta kodanikuks ja tunnustatud Valgetähe teenetemärgiga. Ühtlasi on ta pannud enda korraldataval Tallinn Music Weekil plaate keerutama isegi presidendi. Otsides uusi projekte, jõudis ta eelmisel aastal kultuuripoliitika eksperdi Ragnar Siili ja ajakirjanik Maris Hellrandiga Narva 2024 kultuuripealinna eestvedajaks. Töö esimeses faasis kirjutati kultuuripealinna eeltaotlus, tõmmati avalikku tähelepanu kultuurisündmustele ja piirilinna väisanud president andis projektile oma õnnistuse.

Shiftworks OÜ omanik ja Narva 2024 projekti eestvedaja Helen Sildna kinnitas, et sõitis 2018. aastal umbes kord nädalas Narva ja Tallinna vahet. "Ühe aasta jooksul kokku ikka kordades rohkem kui kogu eelneva elu jooksul," sõnas ta ja lisas, et Narva ja Ida-Virumaa teema on olnud ka president Kersti Kaljulaidi hingel ja südamel. "Loomulikult oli tal ju ka inimlikult hea meel, kui ta kuulis, et Narvast võiks saada Euroopa kultuuripealinn."

Narva sobiks Sildna arvates kultuuripealinnaks, kuna tegemist on unikaalse paigaga. "Meil on Vene ja Euroopa Liidu piiril üks selline visuaalselt väga võimas ning tugeva ajalooga linn, mille vastu Euroopal on väga tugev huvi," sõnas ta. Narva 2024 projekti eestvedaja Maris Hellrand lisas, et Narva on elanud halbade uudiste fookuses 25 aastat nii Eesti sees kui rahvusvaheliselt. "Nüüd õnnestus ühe väikese liigutusega narratiiv ümber pöörata."

Esialgne õnn pööras õnnetuseks

2018. aasta oli Narva jaoks tähelepanuväärne - ühtäkki elas Venemaa piiri ääres Eesti president ja eestlased leidsid tee Narva sündmustele, sealhulgas sügisel Helen Sildna korraldatud muusikafestivalile Station Narva. Piirilinn oli äkitselt nii kuulus, et sellest kirjutasid isegi maailma tipp-väljaanded nagu Economist ja New York Times. Seda šokeerivam oli Sildna ja kompanii jaoks aasta lõpp, kui projektiga edasimineku jaoks esialgu lubatud 210 000 eurot kärpis linnavolikogu poliitilise heitluse tõttu 75 000-le.

Kuigi Sildna sõnul ei saa selle rahaga paljusid nõutud asju - alates kunstilise juhi palkamisest kuni suure turunduskampaaniani - osales tiim ikkagi hankel, kus 75 000 eurot edasiste tegevuste jaoks välja jagati. Meeskond käis aga välja ka oma tingimused. "Me tegime kaheosalise pakkumise, kus ühes osas olid küsitud tegevused ja teises lisaeelarve, milles me panime hästi täpselt kirja tegevused, mida tegelikult hankes isegi ei olnud küsitud, aga olles seda projekti ette valmistanud, teadsime väga hästi, et Euroopa Komisjoni ootustes ja nõudmistes need on kirjas."

Just seda lisaraha küsimist ainsa kandidaadi poolt pidas Narva volikogu väljapressimiseks ja sealt läksid projekti eestvedajate suusad linnavolinikega kapitaalselt risti. Sildna selgitas, et volikogu suurim kriitika oli esialgu see, et pole tehtud kampaaniat. "Küsiti, miks Narva linnapildis ei ole plakateid üleval, et kas ei olegi pool aastat käivat turunduskampaaniat?" lisas ta ja rõhutas, et seepeale nad selgitasid, kuidas turunduse jaoks on vaja siiski teatud eelarvet. "Kui aga eelarvesse on piltlikult pandud turunduskampaaniaks 3000 eurot ja ootad, et aasta aja jooksul on iga päev Narvas lipud üleval, telereklaamid ja kõik asjad, siis see lihtsalt ei ole teostatav."

Rahaküsimused kerkivad taas esile

Narvakatega konsulteerides joonistub välja, et tegelikult jäi kultuuripealinn lihtsalt poliitiliste tõmbetuulte kätte - läinud sügisel korruptsioonikahtlusega Keskerakonnast lahku löönud saadikud näitavad oma võimu ega täida enam ettepanekuid, mida parteisse jäänud linnapea Tarmo Tammiste ja linnavalitsus neile volikogu saali saadab.

Poliitilise kemplemise ja olulisest rahast ilma jäämise tõttu loobus Sildna hankega võidetud lepingu allkirjastamisest ja piltlikult osteti pilet Narvast tagasi Tallinnasse. See pole aga sugugi esimene kord, kui staarmändežer Sildna rahaküsimused avalikkuse ette kerkivad - läinud suvel lahvatas meelelahutusmaailmas skandaal, kui Vaiko Eplik jagas Facebookis meemi, millel kirjas: ainus, kes või mis pole Tallinn Music Weekil kunagi esinenud, on õigeaegselt tasutud arved. Mitmed tunnustatud tegijad tunnistasid Sildna tavapärast praktikat jätta arved maksmata.

Muidu positiivse kuvandiga mändežer vältis avalikult kaamerate ees kommenteerimist ja oli silmnähtavalt kohkunud ka nüüd. "Tallinn Music Weeki rahastus ja Narva projekt ei puutu absoluutselt üldse omavahel kokku," kinnitas ta ja sõnas, et mõned võlad on praegu jäänud veel Station Narva ajast, aga Tallinn Music Weekiga on kõik hästi.

Kuu enne tänavust Tallinn Music Weeki on Sildna ettevõte Shiftworks eelmise aasta muusikanädala võlad ära klaarinud, kuid rahaline seis näiteks 2017. aasta majandusaasta aruande järgi on kõike muud kui roosiline - vastu vaatab 17 000 eurot kahjumit. "Kahjum on olemas, aga õnneks hea uudis on ka see, et aasta alguses õnnestus kaasata ettevõttesse üks investor, tänu kellele oleme paljud asjad saanud ka lahendatud," kinnitas ta.

Probleemid Eesti Konjunktuuriinstituudiga

Muude võlgade kõrval on ettevõttel Shiftworks maksmata ka üks summa Eesti Konjunktuuriinstituudile. "Nad tegid meile möödunud suvel majandusliku mõju uuringu ja saime palju statistilist infot, neile on tõesti üks summa veel maksmata," ütles Sildna ja kinnitas, et selle tasumiseks ei ole veel võimalust olnud. Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul on see kolmekümne aasta jooksul esimene juhus, kui teadlastele on mingi arve maksmata. "Me jälgime kohe päris suure huviga, et mis toimub," ütles ta ja lisas, et kuigi nad on Sildnaga ühendust võtnud, pole seni veel vastust tulnud. Sildna kinnitas aga, et nemad on kõigi võlgnikega suhtluses. "Mõne kiri ikka viibib vahel, aga lõpuks ikka muidugi vastan."

Konjunktuurinstituudile üles jäänud võlg on seda üllatavam, et tegelikult soovis ja andis Sildna firmale 6000 eurot majandusanalüüsi tellimiseks kultuuriministeerium. Instituut tegi uuringu ära, aga selle eest pole sügisest saati saanud. Marje Josingu jaoks on see kui teooriatunnis õpitu praktikas kogemine - eelmise aasta kevadel kaardistas ta Eesti loomemajanduse kitsaskohti ning domineeriv mure oli Sildna sarnaste projektipõhiste ettevõtete rahaline ebakindlus. "Sageli on ka probleem, et kaetakse vanu võlgu uute projektide rahadega," selgitas ta.

"Tegelikult on see ju ettevõtte enda asi, kas ja kuidas ta oma nii-öelda rahade voogu planeerib," rõhutas Helen Sildna ja mainis, et esimese asjana saavad ettevõtte töötajad palgad. "Pärast seda räägime arvetest ja noh, iseendaga käitun nii, et mis on see absoluutne miinimum ja hädavajalik, et ka omaenda kohustused täita," selgitas ta.

Sildna tunnistas, et 2018. aasta oli äärmiselt keeruline, kuid sellest on õpitud ja seepärast on ka kuu pärast algava Tallinn Music Weeki programm tagasihoidlikum ja fokuseeritum. "Meie viga oli see, et paisusime nende kümne aastaga liiga suureks," sõnas ta ja nentis, et nad olid kogu aeg kasvutrendis, aga ei suutnud organisatsiooni suutlikkust nii ruttu järele arendada.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Pealtnägija"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: