Valner Valme | Raagus sõnad ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold / ERR

Inglise keele mõjudest enam risustab keelt häma, mida võib nimetada ka valetamiseks. Kui näiteks poliitikute sõnad ei tähenda midagi, siis kas seadused ja lepingud ikka kehtivad, küsib Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris.

Tere, head emakeelepäeva! Sel päeval räägitakse palju inglise keele liigsest kohalolust eesti keeleruumis ja tõesti on tobe kuulda, kuidas laenatakse lausesse seda, mis midagi juurde ei anna, näiteks Eesti Laulu poolfinalist ütleb: "see on tõesti nagu dream come true, et ma siin olen."

Anglitsismidest ehk veel hullem on aga see, kui puhtas eesti keeles öeldud lausetel puudub sisuline väärtus. Ma mõtlen poliitikute sellist sõnapruuki, mida nimetatakse retoorikaks või strateegiaks, mida aga tegelikult peaks nimetama lihtsalt valetamiseks.

Vaatleme meie peaministri ütlusi. "Valimiste võitu on vaja selleks, et välistada Reformierakonna ja EKRE äärmusparempoolse valitsuse loomine," ütles Jüri Ratas 13. oktoobril Keskerakonna kongressil. "Teeme ettepaneku koalitsiooni moodustamiseks EKRE ja Isamaaga," ütles Ratas avalikkusele 11. märtsil.

Enne valimisi soovis ta EKREt võimult eemal hoida, pärast valimisi soovib just EKREga koos ise võimule jääda. Kuidas valija peab asjast aru saama? Siin ei olegi võimalik aru saada, seetõttu on Eesti eetrid ka täis politolooge, kes tõlgivad poliitikute jutte.

Priit Kuusk küsis "Aktuaalses kaameras" peaministrilt lepingu kohta Ühtse Venemaaga, mis on sõlmitud, aga pole kunagi lõpetatud. "Seda tingimust pole vaja esitada, sest ma olen öelnud, et see protokoll on raugenud ja see ei tööta," vastas Jüri Ratas. Aga oletame, et abielumees on tööreisil ja üleüldse pole naisega enam nii kuum suhe, kas abieluleping on siis raugenud?

Kui isik on võtnud pangalaenu ja pole seda lepingut tükk aega puutunud, ehk on isegi viimased tagasimaksed ununud, loodetavasti on leping siis raugenud?

Filosoof Bertrand Russell on öelnud, et tõene väide peab struktuurselt sobima selles reaalsuses toimuvate olukordadega, kus väite tõesust kontrollitakse. Näiteks väide "kass on vaibal" kehtib ainult sellises maailmas, kus on kass, kus on vaip ning kus kass ja vaip suhestuvad nii, et kass vaibal asub. Kui ükski nendest kolmest tingimusest ei kehti, võib järeldada, et väide ise on ka väär. Keskerakond kui kass tahab vägisi endal vaipa alt ära tõmmata, ent leping kehtib meie maailmas endiselt.

Klassikaline loogika eeldab kahte tõeväärtust (tõene ja väär); see on seotud välistatud kolmanda reegli tunnustamisega. Kus on aga tõde järgmises näites:

"Mina olen kindel, et kui EKRE-st peaks saama koalitsioonierakond, siis muutub nende retoorika kui ka poliitika sisu," lausus Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ETV saates "Esimene stuudio". Kas Seedri meelest EKRE enne valetas ja tegelikult ei saa siia appi tulnud mustanahalised NATO sõdurid ilma vormita peksa ning Ruuben Kaalep on natsisõnumeid hüüdnud hoopis natsluse mõnitamiseks, või millises osas oli EKRE enne ühtmoodi retooriline ja pärast (järelikult valedega oma eesmärki saavutanuna) teistmoodi?

Keelefilosoof J. L Austin ütleb raamatus "Kuidas teha sõnadega asju", et vale sisuga sõnumitel on kõlbelised või juriidilised tagajärjed. "Kui kõneleja ütleb sihilikult konstatiivse lause, mis ei vasta tõele, siis ta valetab. Kui aga tegu on valesti öeldud performatiivse lausega, siis ei kehti see lausena ning sõltuvalt performatiivi liigist võib tuua kaasa erinevaid negatiivseid tagajärgi."

Peaministri lause "Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud." on performatiiv ehk Austini järgi kõnetegu, kus kõneleja öelduga teeb midagi, antud juhul on teoks lubadus jätta üks konkreetne asi tegemata (kui tingimus on täidetud, aga on ju).

Emakeelepäeval tasub meelde tuletada, et keele juurde kuuluvad lisaks sõnadele ja pahatihti lonkavale lauseehitusele ka teod ja tähendus. Kui mina või sina, kelle üle teatud poliitiline jõud igatseb valitseda, leiab tähenduse asemel poliitikute jutust vaid piinlikku valetamist, mida võib, aga ei pea nimetama poliittaktikaks või retoorikaks, miks peaks me järgmine kord valima neid poliitikuid, kes avalikus ruumis keele tähendust hägustavad?

Kui sõnad enam midagi ei tähenda ja lepingud ise raugevad, mis väärtus saab olla sõlmitaval koalitsioonilepingul?

"Kes üks kord valetab, valetab alati," ütleb vanasõna. Või kui see tundub liiga karm, siis: "Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet."

 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: