Milline on praegu olukord Venemaal underground-muusikas? Tallinna festivalil on juba kolmandat aastat järjest kõige enam just Vene artiste. Kuhu sealne muusikaskeene areneb?

Mõne aastaga on Vene underground-muusika mitmekordselt kasvanud, see on suurepärane. Minu arvates on see seotud esmalt põlvkonna vahetusega - peale tuleb noori, kes on huvitatud muusikast ja kes julgevad katsetada. Neile meeldib see, mida nad teevad.

Meeletu tung, mida on tunda noorte poolt, on jõudnud ka muusikasse, mistõttu on praegu palju noori andekaid artiste, kes mitte ainult ei trügi sellesse minu arust veidi seisma jäänud muusikatööstusse, vaid ka püüavad näidata end maailmale.

Seetõttu on neid üha enam kutsutud ka Venemaa piiridest väljapoole Tallinn on üks neist punktidest, mis avab paljudele Vene muusikagruppidele tee kuhugi kaugemale, näiteks Euroopasse või Inglismaale.

Tallinnas on sel aastal samuti selliseid artiste, kes on Venemaalt kolinud mujale – Saksamaale, Inglismaale, USA-sse. Miks nad sinna lähevad?

Mulle näib et see on seotud kogu muusikatööstuse arengu ja sõltumatute underground-artistide võimalustega Venemaal. Venemaal siiski pole sedavõrd palju võimalusi – puuduvad institutsioonid, kes toetaks noori artiste või üldse loomingulist arengut. Iga aastaga tuleb küll juurde esinemiskohti, Peterburis isegi rohkem kui Moskvas. Mulle näibki, et see kaldumine Peterburi poole hakkab muusikaskenet mõjutama ja Peterburg omandab taas teatud jõupunkti staatuse.

Sellele vaatamata korraldame igal aastal talendifestivali Moscow Music Week ja toome sinna artiste mitte ainult Moskvast ja Peterburist, vaid ka Jekaterinburgist, Tuulast, Novosibirskist, Iževskist. Püüame koondada talente ja näidata neid ka riigi siseselt, et nad pärast prooviks oma võimalusi. Mitte iga artist ei soovi minna väljapoole Venemaad, kuid neil, kes tahavad, on olemas praegu see võimalus.

Mulle näib, et see väljakolimine on seotud sellega, et Euroopas on tajuda teatud tellimus Vene muusika järele, mistõttu need, kes seda soovivad, kasutavad ka võimalust.

Seega pole seal poliitilist survet?

See on olemas. Eneseteostus Venemaal pole tõepoolest kerge, sest noortel muusikutel puudub kahjuks igasugune riiklik toetus. Vene riik toetab ainult klassikat ja rahvamuusikat, see pole mingi saladus. Muidugi, kui tegemist on mingisuguse protestiga praeguse korra vastu, on see isiklike valikute ja mugavuse küsimus –kas oled valmis sellega võitlema Venemaal, kus pole mingisuguseid tingimusi. Kas kolid ära ja jätkad oma võitlust, tõestades end tugeva artistina, kes võib teha, mis soovib?

Või siis, kui ajada oma asja nagu seda teevad queer-grupid või LGBT kogukonnaga seotud muusikud, siis on muidugi seda kergem teha väljaspool Venemaad. Lihtsalt, tegu pole massitoodanguga ja suuremas mastaabis välja tulemine pole võimalik, sest meil on nii kultuurilised kui ka sotsiaalsed piirangud.

Vene rokk on kujunenud omamoodi terminiks, mis suunas on see edasi arenenud või kuulub see kuhugi eelmise sajandi lõppu? Kas tänapäeva lääne muusika on seda rohkem mõjutanud kui varem?

Mulle näib, et 1980. aastatel, kui oli väga tugev vene roki laine, oli samuti täheldatav väga tugev lääne mõju. Kuulates bände Zoopargist Kinoni, võib seal kuulda palju tuttavaid meloodiaid ja motiive, aga muidugi, arvestades praegust olukorda maailma muusikas, siis muidugi on ka vene artiste mõjutanud elektrooniline muusika, hip-hop ja popkultuur. Aga alati on artiste, kes leiavad oma tee ja julgevad seda ka näidata.

Võib öelda, et vene rokk on olemas, aga seda nimetatakse kuidagi teisiti. Peale on tulnud uus põlvkond, kellel on oma kultuurilised ja ka muusikalised koodid ning nad püüavad neid koode näidata ja esitleda teisiti. See on muidugi alternatiiv sellele, mis ümberringi toimub, aga elame internetimaailmas ja senini pole minu arust põhjust rääkida totaalselt uuest muusikast ka globaalselt.

Nii et muidugi, see kõik mõjutab ja me kuuleme lääne mõjusid kõikjal, eriti ehk USA popmuusika mõjutusi.

Kui peaksite kedagi neist tänavusel TMW-l üles astuvatest Vene artistidest soovitama, siis kes need oleksid?

Mulle näib, et esindatud on üpris lai spekter. Soovitaksin Chikissi ja queer-kabaree kollektiivi Sado Opera, kes on pärit Peterburist, kuid elavad praegu Berliinis ja on seal oma karjääri üsna edukalt rajanud, see küll ei ole mõjutanud nende populaarsust Venemaal teatud ringides.

Soovitaksin Rosemary Loves Blackberry, Supercollection Orchestrat, mis on be-bop kollektiiv Peterburist, Kirill Richterit, kes on väga andekas neo-klassika helilooja, kes on teinud meeletu populaarsuse tõusu viimastel aastatel ja mulle näib, et tal on ees suur tulevik. Ja neid artiste on veelgi, praegu ei tule kohe meelde.

Vene artiste leiab TMW kavas Manka Boutique, Station Narva ja Kalana Sound programmist.