Jaaj Tootsen sõnas "Vikerhommikus", et Vello Salo elas väga pika ja ilusa elu. "See lahkumine oli tal ka parimatest parim, ühele preestrile paremat aega ei olegi, kui minna ära ülestõusmispühade öösel," ütles ta ja nentis, et Salo sai surma tulekuga harjuda. "Ma usun, et viimased paar aastat mõtles ta tihti oma isikliku äramineku peale."

"Mul on filmi puhul natukene kahju, et jäi kõlama see segaduse periood ja ehmatus, et olen korraga jäänud vanaks," ütles Tootsen ja kinnitas, et Vello Salo kogus end viimase aastaga ning temas kumas soojus, täius ja rahu. "Ta oli hästi selge ka veel viimaste nädalate juures."

"Ta oli suurmees, kes kuulus Eesti rahvale," kinnitas dokumentalist ja tõdes, et oli siiski üks oluline mõte, mida Vello Salo väga rõhutas. "Tema sõnul on ristusus üks oluline käsk, see on armastuse käsk ehk me peame armastama ligimest nii nagu iseennast," ütles ta, lisades, et praeguses päevapoliitikas kõlab see väga revolutsiooniliselt või pungilt. "Öeldakse, et Jeesus oli ka punkar, radikaalne raputaja, kes ütles, et inimesed, armastage üksteist."

Esimene lähedasem kokkupuude Vello Saloga tekkis Jaan Tootsenil 2003. aastal. "Ma sattusin katoliku kirikusse tänu oma abikaasale, aga ma ei saa öelda, et me oleksime olnud südamesõbrad esimesest silmapilgust, minu jaoks oli ta esmapilgul kohati järsk, tema naljad olid sellised, millest ma esimestel aastatel ei saanud aru," ütles ta ja nentis, et filmi tegemise käigus kasvasid nad kokku. "Tõelist sõprust temaga tajun ma viimasest paarist-kolmest aastast."

"Ma ei tea ühtegi inimest, kes ütleks Vello Salo kohta ühtki halba sõna," nentis Tootsen ja mainis, et on väga vähe inimesi, kes suudaksid praegusel hetkel Eestit ühendada. "Mulle tundub, et Vello oli üks sellistest inimestest, kes armastas kõiki ja kellest kõik hoolisid."

Möödunud aastal jõudis vaatajate ette ka Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Igapäevaelu müstika", mida saab ETV2 eetris näha 22. aprillil kell 22:15.