Mai Leisz: ma jõudsin muusikani juba embrüogeneesi faasis
"Terevisioonis" oli külas bassimängija Mai Leisz, kes rääkis põgusalt oma muusikuelust Los Angeleses, Californias ja sellest, kuidas ta Saaremaalt Leisist sinna üldse jõudis. Ta tunnistas, et on selleks palju vaeva näinud, kuid oma roll on ka õnnelikel juhustel. Muusikani jõudis ta enda sõnul aga juba embrüogeneesi faasis.
"Tuuritan, mängin muusikat erinevate artistidega ja põhikohaga legendaarse David Crosby bändis." Ta nentis, et ilmselt võib jah öelda, et ta on suurde muusikamaailma Ameerika mandril läbi murdnud.
"Tee tööd ja näe vaeva," sõnas Leisz vastuseks küsimusele, kuidas tee ta Saaremaalt Los Angelesi viis. "Higi, veri, pisarad." Ta nõustus, et oma oluline roll on siin ka õnnelikel juhustel.
"Õnnelikke juhuseid on olnud palju. Sealhulgas näiteks see, et minu teele on sattunud Greg Leisz [Mai abikaasa, Ameerika muusik – toim]. Aga enne teda näiteks minu õpetajad Tiit Paulus ja Raul Vaigla ja minu rootsi õpetajad, kes on kõik minu tiibadesse tuult puhunud ja julgustavate sõnadega aidanud ja toetanud. Üksinda ei jõua kuskile. Tegelikult minu selja taga on ikka väga tugev sõprus- ja perekond."
Üks juhuseid on ka see, et Leisist pärit Mai enda perenimi on nüüd kujult sellele kohanimele sarnane. "No täpselt, milline tõenäosus see on?" Ta lisas Greg Leiszist rääkides, et see ongi tõenäoliselt üks tema kõige õnnelikumaid juhuseid. "Niimoodi Rootsi tänavatel täiesti lampi kohtuda ja juba järgmisel päeval Jackson Browne'iga lavale minna."
"Mulle meeldib öelda, et ma jõudsin muusikani juba embrüogeneesi faasis, siis kui mul kõrvad arenesid. Ema pani omale kõhu ümber kõrvaklapid ja mängis mulle Vivaldit. Aga ma sain oma esimesed laulutunnid juba umbes 3-aastaselt, ja siis läksin viiulit õppima." Tegelikult lõpetas Mai Kuressaare muusikakooli hoopis klassikalise viiuli alal. "Ja siis sattus minu teele Tiit Paulus, ja siis juba basskitarr, millesse ma kohe ära armusin."
"Keegi kunagi ütles, et hea bassimängija on see, kes teab, millal mitte mängida. Selliseid ülemängijaid on ju alati väga palju. Aga neid, kes teavad, mida muusika vajab, mitte kellegi isiklik ego, neid on väga väheseid."
Muusikat, mida ta teeb, nimetab Leisz hingemuusikaks. "Tänapäeval on raske öelda, mis, sest kõik stiilid sulanduvad nii tugevalt. Aga minu loomingus sulanduvad kindlasti jazz, rokk, natuke popp. Natuke folki, kantrit. Ilmselt seda kutsutakse jazz fusion'iks, mis ongi segu kõigest."
Toimetaja: Merit Maarits