Three Free Radicals on USA-Eesti duo, mille liikmeteks elektroakustika kõlameistrid Scott L. Miller ja Mart Soo. Projekt on mõeldud vastanduma muusikailmas levinud standarditele. Improvisatsiooniline kooslus on külaliseks musitseerima kutsunud Liis Viira (kasutab ka pseudonüümi Liz Wirestring), kes kogenud harfimängijana ja eksperimentaalse heliloojana on albumil igati võrdväärne liige. Tulemuseks mitmekesised elektroonilise ja loomuliku akustilise kõlaga helide segud. Muusika salvestati 2017. aasta augustis Peeter Salmela stuudios ühe päevaga, mis avaldab muljet. Lugude pealkirjad on välja nopitud taevaatlase fotosid uurides ja viitavad tähtkujudele ja taevakehadele.

"Atlas Of The Heavens" on ränd läbi elektroakustiliste vabaimprovisatsioonide, kus kuulaja saab kogeda kosmilisi helimaastikke, veidraid tehislikke tekstuure ja harmoonilist naturaalset kõlamängu. Muusika tegemiseks on kasutatud ebatavalisi mooduseid. Soo ja Viira instrumente manipuleerib Miller reaalajas Kyma süsteemiga. Tegemist on eelkõige nõudlikele heliloojatele mõeldud audiotöötlustarkvaraga, mille muudab eksklusiivseks ka neljakohaline hinnasilt. Küllap oleksid eksperimentaalse avangardistliku muusika esiisad Karlheinz Stockhausen, Edgar Varèse ja Iannis Xenakis sellisele komponeerimise vahendile ainult kiidusõnu leidnud.

Plaat algab ärevate sünteestoonidega, mis loo vältel pidevalt muutuvad. Maokandja tähtkujule pühendatud avalugu "Ophiuchus" kaldub kohati müramuusika piirimaile. Grotesksed kõlad on balansseeritud Liis Viira kauni harfimänguga, ning trumme meenutavate prõksude ja praksude kajamäng juhatab loo välja. "19h 05', + 21º 00'" pealkiri sisaldab väikest vimkat. Need on hajusparve NGC 6755 koordinaadid. Saund on rikkalik ning tundub, et selles loos on helisid ringi hõljumas sama palju kui tähti hajusparves. Kosmiline helipilt meenutab ulmelise krautrock-kollektiivi Tangerine Dream varast loomingut.

Amburi tähtkujule viitav "Sagittarius" jätkab glitch'ilike elektrooniliste veidrustega, mis mõjuvad surisevalt, värisevalt ja lausa puurivad ajju. Lisaks harfile on ses loos kuulda Liis Viira häält, mida on efektidega rajult moonutatud. "V505" sobiks sügava elektriklaverit meenutava partiiga Tarkovski "Solarise" heliribale. "M12" ja "Hercules" keskenduvad efektide all ägava kitarrimängu improvisatsioonidele. "Scorpius" mõjub täpselt nagu Skorpioni tähtkuju all sündinud inimesed -  tõsiselt ja melanhoolselt. Keelpillid võnguvad nii kaunilt, et taustal kraapivad elektroonilised saginad ei sega.

Keerukad arranžeeringud ja huvitav helidisain näitavad plaadil mängivate muusikute kõrget taset. Kindlasti oleks põnev kuulda triot musitseerimas ka kontserdil.