Sirbis: valetamine ennustab kaost ({{commentsTotal}})

Kõik valitsused valetavad
Kõik valitsused valetavad

Tutvustame 30. augusti Sirpi.

Kui näed fakti, unusta lojaalsus

Rahvaspordiks muutunud valetamine ennustab kaose saabumist.

KAAREL TARAND

Olid ajad – ja mitte ürgammused –, mil avalikkusele valetamine võttis riigijuhilt ametikoha kindlamini kui halbade tagajärgedega või mõtlematu tegu. Vale sõna kaal oli suurem vale teo omast, kusjuures mitte ainult poliitikas: valetamise eest maksti kallist hinda äris, vähemal määral ka ajakirjanduses, kus pettust harrastasid üksikud reamehed, mitte juhtivad jõud. Kuigi põhjusi oli rohkem kui üks, viis just valetamine rublatehingu kohta Mart Laari 1994. aasta septembris peaministri ametikohalt. Aasta pärast poliitilise tormi põhjustanud lindiskandaalis valetas Vilja Laanaru küll vapralt oma tulevase abikaasa puhtakspesemise nimel, kuid Tiit Vähi saatis patuse siseministri ja kogu Keskerakonna valetamise pärast meelekindlalt pikaks ajaks opositsiooni. Mittevaletamisel (mida tõekummardamiseks nimetada oleks siiski liialdus) oli pikema võimulpüsimise juures kulla hind ning näis kehtivat Michel de Montaigne'i sajanditetagune nõue, et valetamist kui õudseimat kuritegude seas peab jälitama tule ja mõõgaga.

 

ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja

Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.

Kolm aastat tagasi laienes Eestis avalikuks poleemikaks mure, et metsi, see tähendab, poolt meie riigi pindalast, ei majandata ametlikule metsapoliitikale (1997) vastaval säästlikul moel. Selle eest vastutav keskkonnaministeerium on kriitikat tõrjunud: metsa tulevat raiest hoolimata isegi juurde ning loodus- ja kultuuriväärtused olevat kaitstud.  Riigi kurss metsanduses jäi samaks ja pingeseisund muutus krooniliseks. Varasemate aastaülevaadete,  jätkuloos selgitan, et hangunud tüli varjus toimuvad mõjukad ühiskondlikud ja kultuuriprotsessid.

Eesti metsa kohta tõi eelnenud aasta vähe uut teavet. Jätkus tuntud muster: tööstus ja raied kasvasid ning erametsad libisesid füüsilistelt isikutelt suurfirmade kätte, samal ajal kui metsaloodus, kultuuripärand ja maakogukondade elukeskkond taandusid. Uudseim oli ehk keskkonnaagentuuri 19. veebruari seminar Eesti metsade majandamisest Euroopa Liidu kliimapoliitikast lähtuvalt – neid ettekandematerjale  soovitan süvahuvilistel küll vaadata.

 

FILIPP KRUUSVALL: Autori surm, kavatsetud ja juhuslik

Aasta tagasi Aafrikas tapetud dokumentalist Aleksandr Rastorgujev nägi dokumentaalfilmis poeetilist terroriakti, mille eesmärk on võtta pantvangi nii peategelased kui ka vaatajad.

Augustis sai aasta ühe väljapaistvama vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi tapmisest Kesk-Aafrika Vabariigis. Sel sündmusel on mitu mõõdet. Hiljuti ilmunud sõltumatu uurimise tulemuse kohaselt oli tõenäoliselt tegu ettekavatsetud mõrvaga, millesse olid segatud nii Kesk-Aafrika Vabariigi kui ka Venemaa valitsus ning mida koordineeris kurikuulus vene palgasõduritega seotud Wagneri grupp. Hukkusid selle valitsusega tihedalt läbi põimunud ettevõtte äritegevust uurima läinud tuntud sõjaajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ning režissöör Aleksandr Rastorgujev. Kuigi ajakirjanike hukkumine nii sõjatandril kui ka uurimistegevuse tõttu on paraku Venemaal, aga ka mujal korduv nähtus, on maailmatasemel režissööri mõrv enneolematu sündmus.

 

Valides vabamat Venemaad

Tuntud vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi viimaseks jäänud dokumentaalfilm "Valides Venemaad" linastus augusti keskpaigas  Käsmus aruteluõhtu "Venemaa hääled" raames. Intervjuu filmi produtsendi Jevgeni Gindilisega. Jevgeni Gindilis: "Dokis saab reageerida palju kiiremini ja puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata."

 

Kuidas kategooriaid nagu juut ja palestiinlane luuakse? Intervjuu Jeruusalemma heebrea ülikooli antropoloogi Zvi Bekermaniga. Zvi Bekerman: "Palestiina haridussüsteemis ei ole lubatud õpetada palestiinlaste rahvusnarratiivi, juudi koolides ei kuule isegi seda, et palestiinlastel üldse mingi rahvusnarratiiv on."

 

TRIIN METSLA: Kunstimess kui efektiivne platvorm

Meie kunstnike edu messidel on elav tõestus, et mess on kohtumispaik, mis aitab kaasa eesti kunsti üleilmsele tutvustamisele.

Kui keegi küsib, mida kujutab endast üks kunstimess, siis esmapilgul on seda lihtne selgitada: rahvusvahelised galeriid on koondunud ühe katuse alla, et müüa mõne päeva jooksul galerii poolt esindatud kunstnike töid. Igal galeriil on katta väike osa messipinnast, nn boks, mille sisemus on omamoodi väike kureeritud näitus. Suuremad kunstimessid – Art Basel, TEFAF, Frieze Art Fair, Armory Show – leiavad aset aasta ringi üle kogu maailma, sarnanedes globaalse kattuvuse poolest juba tavaliste kunstiinstitutsioonidega.

 

ANDRES LEVALD: Tatari tänava ärastatud jalakäiguruum

Tatari tänava lõik Pärnu mnt ja Vana-Lõuna tn vahel on arengule jalgu jäänud. Tänaval liikujad väärivad, et nende soovide ja vajadustega arvestataks.

Pärnu maantee oli eelmisel sajandil üsna kitsuke. Liiklusmagistraalina laienes tänav Lutheri vabriku vastas Vineeri peatuse juures tänapäevaste hooneseinteni 1960. aastate keskpaigaks. Autoliiklus oli toona hõre ja tänava ületamine oli jalakäijale jõukohane. 1990. aastatel hakkas autode arv kiiresti kasvama. Tänava läänepoolsele küljele rajati tänavahaljastuse arvelt sõiduradadest eraldatud parkimistasku, mis eraldas bussi- ja trammipeatuse ning ülekäiguraja kõnniteest. Koos sellega laoti juhuslikesse kohtadesse paar kitsast treppi, et pääseks läbi parkla kõnniteele. Trepile pääsu takistavad aga parkivad autod. Lapsevankriga trepist ei sõida, ratastoolist rääkimata. Jalgsi liikujad turnivad sealt, kus autode vahele veidi ruumi on jäänud.

 

Arvustamisel

Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile"

Rémi Brague'i essee "Euroopa, rooma tee"

J. M. Coetzee "Elizabeth Costello"

Sally Rooney "Vestlused sõpradega"

Anneli Banneri "Eesti aia ajalugu"

Priisle park ja Tatari tänav

Theatrumi ja EMTA lavakunstikooli "Godot'd oodates", Kellerteatri "Armunud alkeemik" ja Rakvere teatri "Miks Jeppe joob?"

Haapsalu akvarellinäitused

Kris Lemsalu "Birth V – Hi and Bye" Veneetsia biennaalil

ERSO kontsert "Alpisümfoonia" 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: