Paavo Matsin: "Saatana tango" on väga küps, rikka keele ja keerulise struktuuriga teos

Paavo Matsin
Paavo Matsin Autor/allikas: Sakala / Scanpix

Kirjastus Allikaäärne avaldas eesti keeles Ungari kirjaniku László Krasznahorkai romaani "Saatana tango", mille järgi on vändatud ka Béla Tarri samanimeline, üle 7 tunni pikkune mängufilm. Krasznahorkaid on pärjatud paljude Ungari kirjandus- ja kultuuriauhindadega, 2015. aastal pälvis ta rahvusvahelise Man Bookeri preemia. Eesti keelde tõlkis raamatu tõlkija Siiri Kolka.

Ungari kirjaniku László Krasznahorkai esimene ja ühtlasi seni kuulsaim romaan "Saatana tango" ilmus originaalkeeles 1985. aastal. Praeguseks on teost tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde ning tagasiside erinevatelt lugejatelt ja kirjanduskriitikutelt on olnud raamatu eesti keelse tõlke autori Siiri Kolka sõnul positiivne.

Kolka selgitas, et raamatu tegevus toimub Kesk-Doonau mahajäetud külamaastikul, tuues lugejani apokalüptilise pildi inimese vaimsest äraostetavusest ja allakäigust maailmas, millel puudub nii moraalne selgroog kui ka visioon oma tulevikust. "Pealtnäha on tegu apokalüpsise looga, muidugi ta on ka messiase ootamise lugu, aga ennekõike räägib raamat inimesest, inimese saatusest ja ma ütleks, et jätab õhku küsimuse, kas inimene on saatuse või hoopis iseenda ohver."

Kirjanduskriitik ja kirjanik Paavo Matsin ütles, et tema jaoks räägib "Saatana tango" ühiskonna lagunemisest, tehes seda filosoofiliselt ja kohati isegi romantiliselt, mis omakorda teeb romaanist ajatu ja tugeva teose. "See on väga hea näide ühest raamatust, mis on kirjutatud mingi ajaloo hetke kohta nagu ajalooline proosa, aga ta on tehtud nagu nii stiilselt , et sa võid seda lugeda ka nii, et seda Ungari ajalugu üldse ei tunne," tõdes ta ja kinnitas, et ta isegi ei oska Eesti kirjanduses küll midagi "Saatana tango" kõrvale panna. "See on väga küps, rikka keelega ja keerulise struktuuriga raamat."

Orginaalkeeles kasutab autor "Saatana tangos" mitmekordselt läbipõimunud pikki lauseid, värvikat ja mitmekülgset sõnavalikut, erinevaid sümboleid, motiive ja kirjeldust. Siiri Kolka sõnul on sellise teose tõlkimine suur ja põhjalik töö. "Ei ole lihtne raamat, seega elu esimeseks iseseisvaks tõlketeoseks seda valida oli kindlasti mingil määral hulljulge tegu," nentis ta ja rõhutas, et ta siiski tegi kõik, mis suutis, et jõuda mõtteni. "Samal ajal siis ikkagi võimalusel seda värvikat keelt ja ka kirjaniku stiili edasi anda." 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: