Alfred Rõude kunstikogu läbilõige näitusel "Alfred Rõude. Missiooniga kollektsionäär"
Mikkeli muuseumis avatud kuni 1. märtsini 2020. aastal

"Kui ma tegin tänase hommiku jaoks seda näituste valikut, siis ma otsustasin, et keskenduks natukene klassikale," sõnas Liivrand "Terevisioonis" ja selgitas, et Alfred Rõude on Eesti üks olulisemaid kunstikogujaid. "Tema kogusse kuulus üle 10 000 teose, mille arvelevõtmine Eesti Kunstimuuseumis algas juba 1980. aastate alguses."

Praeguse valiku Rõude töödest Mikkeli muuseumis tegi Anu Allikvee, kes on selle koguga tegelenud alates 1983. aastast. "Selles kogus on praegu väljas väga hea valik Wiiralti graafikat, ühe töö erinevaid tõmmiseid, samuti skulptuuri, natukene kunstikoguja enda memorabiiliat ning natukene maalikunsti," mainis ta.

Liivrand soovitab näitusele minna kogu perega. "Seal saab rääkida lastele, milline oli Eesti kunst 1920. ja 1930. aastatel."

Maire Männiku näitus "Maire Männik. Eesti legend Pariisis"
KUMU kunstimuuseumis avatud kuni 5. jaanuarini 2020. aastal

"Ma arvan, et selle aasta vana Eesti klassika kõige olulisem avastus on Maire Männiku skulptuurinäitus KUMUs, mille kureeris skulptuurifondi juhataja Juta Kivimäe," ütles ta ja lisas, et tegemist on ühe ainulaadse skulptoriga Eesti kunsti ajaloos, kes süstemaatiliselt arendas oma kunsti abstraktses liinis.

"Kui me võrdleme näiteks Soomet, Rootsit või Lätit, siis Männiku taolist kunstnikku sealt ei leia," nentis Harry Liivrand ja tõi välja, et Maire Männik arendas aktiivselt orgaanilist abstraktset liini, mis on tema sõnul tohutult põnev. "Ta jääb sellele truuks kuni surmani, kuigi võib öelda, et 1950. aastate alguses teeb ta ka mõned toredad figuratiivsed tööd."

Kunstiteadlane sõnas, et Pariisis elades kohtus Maire Männik ka Eduard Wiiraltiga. "Kui Wiiralt Pariisis suri, siis tema hauaplaadi kujundas just Männik."

Islandi kunstniku Hrafnhildur Arnardóttiri ehk Shoplifteri näitus "Nervescape VIII"
Helsingi moodsa kunsti muuseumis Kiasma avatud kuni 15. septembri 2019. aastal

"See naiskunstnik tähistab vastava näitusega Kiasmas oma 50. sünnipäeva," selgitas Liirand ja tõi välja, et Shoplifter esindab tänavu Islandit ka Veneetsia biennaalil. "Tema näitus Helsingis täitis mind vastuoluliste tunnetega, sest ta kasutab oma suurteks ruumiinstallatsioonideks tehisjuukseid, mis tunduvad olevat tohutusuured pusad."

"Saali minnes näed sa suuri madratseid, sa võid sinna peale visata ja mõelda, et ah, elu ongi nagu ilus," mainis ta, tõdedes, et see täidab inimese õnnetundega. "Selle asja puhul on minu jaoks intrigeeriv küsimas, kas see on kunst või on see esotreeriline materialiseerinud taldrikuliigutamine."

Liivrand väitis, et Shoplifteri tööd muudab kunstiks just see, et neid esitletakse kunstiasutuse territooriumil. "Me lähme vaatama Kiasmasse seda näitust ja me saame aru, et me lähme kunstimuuseumisse vaatama kunstiobjekti, aga kui see oleks kusagil mujal, kuidas me siis sellesse suhtuksime?"