Pärt Uusberg: Arvo Pärdi muusikas on vaikuse kohalolu ülimalt oluline ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Remo Tõnismäe/POSTIMEES/SCANPIX

Kolmapäeval, 11. septembril on Arvo Pärdi sünnipäev. Õhtul toimub sünnipäevakontsert, kus oma uue teosega, aga ka Arvo Pärdi muusikast valitud paladega on publiku ees Pärt Uusberg. Uusberg rääkis saates "Delta" muu hulgas, kuidas kontserdikava kokku tuli ja kuivõrd oluline on Pärdi muusikas vaikus.

See kava sai kokku pandud üldsegi nii, et pakkumine tuli Tõnu Kaljustelt, kelle juures mul oli võimalus õppida magistritasemel koori dirigeerimist, kus Arvo Pärdi "Te Deum" oli minu lõpueksami lugu. Sealt edasi Kaljustel tuligi mõte pakkuda välja võimalus seda "Te Deumi" Pärdi Päevadel uuesti teha. Seekord on orkester Tallinna Kammerorkester ja koor minu enda kammerkoor Head Ööd, Vend, kes laulis ka lõpueksamil," rääkis Uusberg saatele "Delta" õhtuse kontserdi eel.

Ülejäänud kava lasi Kaljuste Uusbergil ise valida. "Ma hakkasin mõtlema, et mis mind tõesti inspireeriks. Arvo Pärdi muusikat ma olen kuulanud aktiivselt alates noorukieast. Mingil perioodil oli see mul põhikuulamine. Ma tõesti kuulasin tema loomingut väga palju. Hiljem sattusin ka laulma erinevatesse kooridesse tema teoseid. Nii et sinna kavasse sai valitud kaks a capella laulu, mis on mulle olnud kallid, "Magnificat" ja "Nunc dimittis", ning orkestripala "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja sinna otsa "Te Deum"."

Sisuliselt on tegu siiski Arvo Pärdi autoriõhtuga, mida tal on võimalus juhatada, selgitas Uusberg. "See minu kirjutatud teos ei olnud üldse algselt plaanis. Aga ühel hetkel helistas Kaljuste uuest ja oli vahepeal selginenud, et kogu selleaastane festival on mõneti heliloojate teemafestival, et heliloojad dirigeerivad Pärti, ja siis ta ütles, et teised heliloojad dirigeerivad midagi ka enda sulest. Kuna mul oli juba see kava paika pandud ja see oli juba tervet kontserti hõlmava pikkusega, siis ainuke võimalus jäigi kirjutada üks üpris lühike teos kontserti lõpetama, mis oleks ühtlasi väike sünnipäevakingitus või -tervitus Arvo Pärdile," selgitas ta. Teose nimi on "Keldi palve".

Pärdi muusikasse on vaikus sisse kirjutatud

Kui Uusberg peaks kirjeldama Arvo Pärdi muusikat läbi looduse, siis tõuseb tema jaoks olulise märksõnana esile "vaikus". "Arvo Pärdi muusikas on vaikus sisse kirjutatud. See on olnud minu jaoks pikka aega inspireeriv allikas nii ise heliloojana, aga ka tema muusikaga suhestudes."

Talle meenus üks mälestus, kui ta õppis Otsa-koolis ja valmistus partituuri lugemise eksamiks koorijuhi õppekaval ja tal oli kavas Pärdi "Nunc dimittis", mis algab piano pianissomos õrnalt bassidega.

"Ma mängisin seda eelmisel õhtul Raplas. Mul olid kasutada kooli võtmed ja ma olin seal tõesti hilisõhtul. Aastaaega ma ei mäleta, aga oli juba pime ja ma tegin akna lahti ja mängisin neid hapraid helisid selle loo alguses. Tekkis tõesti selline tunne, et iga noot on pühaliku tähendusega ja et see heliseb läbi akna sinna tähistaevasse. See kõik oli nii rahustav ja ilus kogemus minu jaoks," meenutas ta.

"Samas järgmine päev oli see eksam Otsa-koolis ja Arvo Pärdi alguseosa ei olnud põhimõtteliselt võimalik isegi kuulda, sest ma otsustasin mängida seda sama vaikselt nagu ta Raplas helises, aga Otsa-koolis teatavasti klassid kostuvad läbi ja oli selline aeg ka, kus toimusid kõikvõimalikud tunnid ja bändiruum oli aktiivne," kirjeldas ta.

See oli huvitav kogemus, tõdes Uusberg. "Habras muusika sellises keskkonnas oli justkui lömastatud. Seda polnud enam olemas. Minu meeles on tema muusikas vaikuse kohalolu ülimalt oluline ja loob üldse pinnase, et taoline muusikaline mõtlemine kehtestuks. Mõneti on tema muusika nagu maailmavaade. Ta kutsubki meid minu meelest rohkem vaikust kuulama ja iseenda sees vaikust ja rahu tajuma. Heal juhul see võib mõjuda täiesti teraapilisena, aga kui välised tingimused seda ei soosi, siis see on nii habras, et teda on üldse raske kehtestama panna," nentis ta.

Peetakse sageli Pärdi pojaks

Uusberg nõustus, et Arvo Pärdi mõju on väga suur. "Eriti väljapoole Eesti piire. Eks meie maad mitte ainult muusika mõttes, vaid ka laiemalt tihti seostatakse ka Arvo Pärdiga."

Ta tunnistas, et rohkem kui sageli on pööratud tähelepanu ka tema ja Arvo Pärdi nimede sarnasusele. "Kuni selleni välja, et ükskord küsiti, et kas ma olen tema poeg. Tuli selgitada, et mul on see nimi siiski eesnimi. Aga ma ütlesin, et olen helilooja küll ja siis kohe küsiti automaatselt, et kas siis te olete tema õpilane, mis ei ole ka tõsi. Nii et välismaalt vaadatuna tundub see tõesti elementaarne, et Arvo Pärt on meie heliloomingu maastikul täielik A ja O. Kuigi ta otseselt õpetaja ei olegi kunagi vist isegi olnud."

Ta lisas, et on nimenaljadega harjunud, et on selle suhtes isegi immuunseks muutunud. Uusberg märkis, kuivõrd talle endale on Pärdi looming olnud väga hingelähedane juba aastaid, siis ta on võtnud seda mõneti kummalise saatusesõrme ja komplimendina, et tal on selline nimi sattunud olema. "Samas ma tean ka seda, et see pole mulle pandud Arvo Pärdi järgi, vaid lihtsalt kui ühe ilusa eesti nime järgi, nagu on ka mu vendadel – Uku ja Andero."

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: