Timo Steiner: olen võtnud ülesandeks iga päev mõni noot kirja saada

Rahvusvahelisel muusikapäeval pälvis helilooja Timo Steiner Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia piire laiendava loomingu eest. Lühiintervjuus tuli värske laureaadiga juttu nii EMTA uuest saalist kui ta tema tulevikuplaanidest.
Palju õnne värske preemia puhul! Kas sedalaadi tunnustused on sulle üldse tähtsad?
Aitäh! Muidugi on tähtsad. Tunnustus tiivustab veelgi suurema energiaga tööd tegema!
Said tunnustuse kätte EMTA uues saalis. Kui tähtis on sellise uue saali avamine Eesti muusikamaastikule?
Tundub, et uus saal – täpsemalt uued saalid, sest lisandusid ka blackbox ja multimeediasaal – on tekitanud tõelise kokkukuulumise eufooria. Õnnitletakse üksteist nii valdkonna sees kui ka väljast tuleb pidevalt õnnitlevaid sõnumeid. Mina õppisin EMTA-s veel siis, kui see asus Nõmmel ja tol ajal ei kujutanud kuidagi ette, kui palju võib uus vorm kooli nägu muuta, nagu see 1999. aastal avatud hoone tõttu juba juhtunud on. EMTA saab nüüd tänu uutele saalidele oluliselt mitmekülgsemalt täita ülikoolide üht olulist ülesannet, olla ühiskondlikult nähtav, kaasarääkiv ning kaasa- või pigem juba ettekõlav.
Tegeled lisaks heliloojatööle ka mitmete muude projektide ja tegemistega. Kui palju jääb sul igapäevaselt üldse muusikaks aega? Kui tihti jõuad muusika kirjutamisega tegeleda?
Olen võtnud endale ülesandeks iga päev ikka mõni noot kirja saada. Vahel see ka muude pingeliste toimetuste tõttu ei õnnestu, aga ideaalis on looming ja muud tegemised teineteise suhtes tasakaalustava toimega. Võib-olla selle vahega, et administratiivseid tegevusi võib alustada täpselt plaanitud kellaajal. Loominguline energia ei pruugi planeeritud tunni või kahe jooksul käivituda.
Aga mõte on pidevalt helidega ja olen loonud süsteemi, kus ma saan koguaeg vajadusel muusikalisi märkmeid teha. Süsteemsema töö jaoks muusikaga on viimasel ajal lemmikajaks kujunenud varahommikud. Kui hommik sellisena õnnestub, tõmbab see justkui terve päeva muud tegevused ka käima.
Mis sind heliloojana kõige enam inspireerib? On need mingid konkreetsed hetked elus või haarad sa inspiratsiooni näiteks kirjandusest, filmikunstist?
Olen avastanud, et lugemine on oma rütmides ja vormilistes väljendustes väga musikaalne tegevus. Taban end pidevalt kaalumast, et kas sõnaga tabatu on muusikaliselt väljendatav. Erinevad ajakulud ja nende põimumised on nauditavad: lugemise aeg, muusikaline aeg ja see justkui päris aeg, mis endast märku annab ja sunnib ühest ajast teise. Ja loodus oma korrastatuses ja üllatustes. Komponeerimine on ka omamoodi korrastamine ja vähemalt minu jaoks on mingil elevusel või üllatusel seal ka kindlasti oma osa.
Kui vaatad korra Eesti muusikamaastikule, siis kes on sinu arust kõige lootustandvamad tegijad? Kellest võib lähiajal suuri tegusid oodata?
Meil on väga jõudsalt tegutsevad loovisikud-õpetajad muusikaakadeemias. Tore on just see, et suuri tegusid tuleb nii neilt endilt kui nende õpilastelt.
Ja lõpetuseks: on sul endal mõni muusikaline projekt praegu käsil? Võib sinult uut loomingut oodata?
On mitu asja laual. Hästi põnev Tallinna kammerorkestri ja väikese klaverisolisti kokkusobitamine lastele mõeldud mini-klaverikontserdis, samuti on suuremad plaanid Maeterlincki teosega "Tarkus ja saatus".
Koos helilooja Sander Möldri, koreograaf Teet Kase ja teatriprodutsendi Tiiu Tammega oleme moodustanud loomeühisuse Birdname ehk Linnunimi ja oleme loomas balletti Jaapani kirjaniku Mishima ainetel "Kuldne Tempel", mis tuleb välja järgmisel kevadel.
Meie põnevast musikaalsest linnaruumiprojektist, mida möödunud kevadel Hobujaama ristmikul näha ja kuulda sai, peaks varsti plaat välja tulema. Ühel pool salvestatud ristmik, teisel pool ristmiku helidest inspireeritud palade mosaiik.