Elo Liiva e-majakas osutab Eesti elektroonikajäätmete probleemile
Prügikunst on üks võimalik viis osundada inimeste ümber valitsevale ebaloogilisusele ja lohakusele. Kunstnik Elo Liiv ehitas Telliskivi loomelinnakusse elektroonikajäätmetest e-majaka, mis peegeldab piltlikult iga päev Eestimaal äravisatava elektroonika kogust.
E-majaka ametlik avamine on esmaspäeval, mil tähistatakse rahvusvahelist e-jäätmete päeva. Terve nädalavahetuse jooksul kl 12–16 võib aga Telliskivi loomelinnakusse nn vastuvõtupaviljoni tuua oma vana elektroonikat, mille Liiv koos meeskonnaga oma e-majakale juurde panevad.
"Põhimõtteliselt on see enam-vähem ühe päeva elektroonikajäätmete annus, mida Eesti toodab. Kui see maailma konteksti panna, siis selline torn tekib iga 15 sekundi järel," rääkis Liiv "Aktuaalsele kaamerale". Ta ütles, et umbes 80 protsenti elektroonikajäätmetest saab suunata taastootmisesse.
"Peamiselt rändavad prügimäele pisikesed elektroonikaseadmed. Suured viiakse ikka ringlusesse. Aga ei ole mõtet neid prügimägesid kasvatada," lisas ta ning märkis, et pigem tasub sisse lüüa aadress kuhuviia.ee ja vaadata, kuhu saaks oma mahakandmisele läinud elektroonikaseadmed viia.
"Vanasti oli maailmas küsimus "Kust saada" ja "Kuidas saada". Tarbimisühiskonna probleem on "Kuhu viia," märkis Liiv "Ringvaatele" vastuseks küsimusele, miks otsustasid nad sellele teosele nimeks anda e-majakas.
EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa ütles, et ühes päevas toodavad eestlased 25 tonni elektroonikajäätmeid. "Probleem on selles, et väga paljud nendest elektroonikajäätmetest ei leia oma õiget kohta läbi jäätmejaamade uuesti materjaliringlusesse."
Valed kohad on Vetsa sõnul ka need, kui need antakse üle näiteks isikutele, kes käitlevad neid nii kuidas juhtub.
"Näiteks vanades garaažides, vanades tööstushoonetes või käitlejate poolt, kellel ei ole tegelikult selliseid lube. Nemad tegelevad sellega, et neist midagi väärtuslikku võtta. Aga need mitteväärtuslikud osad jäävad neist maha kuhugi metsa vedelema ja siis me "Teeme ära" kampaaniate raames koristame neid sealt metsa alt."
Probleem on mõistagi ülemaailmne. "Ainult 20 protsenti elektroonikajäätmetest kogu maailmas tegelikult leiab nõuetekohast käitlemist. Kui need seadmed osatakse kokku panna, siis tegelikult on oskajaid inimesi, kes oskavad need ka lahti võtta ja nende materjalidega midagi oskuslikku ja kasulikku teha," selgitas Vetsa.
Euroopas kehtib tootjavastutuse põhimõte ehk sel hetkel, kui inimene soetab omale uue külmkapi, lunastab ta õiguse vana kapp tasuta ära anda. "See sisaldab tegelikult ka selle käitlemistasusid ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Sellest võetakse kõik ohtlikud gaasid välja ja kõik need materjalid võetakse maksimaalselt uuesti ringlusesse. Vanast külmkapist 95 protsenti saab taaskasutada."
Toimetaja: Merit Maarits