Martin Andreller: tekib sümbioos Patarei vangla ja Maarjamäe memoriaali vahel

Aastaid on räägitud muuseumi loomise vajalikkusest Patarei vanglasse ja 2019. aasta suvi oli selles osas märgiline. Esimest korda oli osa Patareist täidetud temaatilise näitusega ja huvilistele avatud. Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller vaatab tagasi Patarei esimesele muuseumihooajale ning heidab pilgu tulevikuväljavaadetele.
Esimese hooaja (neli ja pool kuud) tulemus on üle 36 000 külastaja rohkem kui 30 riigist, mis näitab, et lagi on veel kaugel. Praegune näituseala "Kommunism on vangla" ei ole veel muidugi päris muuseum, vaid selle esimene arendusetapp, kuna täisväärse muuseumi avamine sõltub Patarei kompleksi käimasoleva müügiprotsessi edukast lõpust ning hoone järgnevast restaureerimisest.
Näitusetegevus jätkub praegusel kujul ka järgmisel hooajal, mis algab 2. mail 2020 ning kestab eeldatavalt ehitustegevuse alguseni Patarei kompleksis (näituseala saab lahti hoida reeglina maist oktoobrini, muul ajal muutub hoone sisekliima külmaks ja niiskeks). Tulevase püsiekspositsiooni loomine käib ja kuna tegemist on rahvusvahelise suurprojektiga, siis koostöö koordineerimist eri maade mäluasutuste vahel on palju.
Kaks aastat tagasi selle projektiga alustades sai selgeks, et tulevase rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ettevalmistamine võtab mitu aastat. Ühelt poolt juba hoone enda halva seisukorra tõttu, kuid teisalt tuleb teemat ka inimestele tutvustada. Seega sai vastu võetud otsus avada kuni ehitustegevuse alguseni külastajatele praegune näituseala "Kommunism on vangla". Plaaniga tulid kaasa ja seda toetasid Riigi Kinnisvara aktsiaselts, mis praegu Patareid haldab ja hoone müügiga tegeleb, ning samuti teised riigiasutused ja koostööpartnerid.
Loovagentuuri Velvet kaasabil saime mai keskpaigaks näituse kujundatud, toodetud ja üles seatud ning avasime uksed. Esimene katsumus oli muuseumiööl, kui Patareid külastas loetud tundide jooksul 2200 inimest ja järjekord ulatus vahepeal väravast Kalaranna tänavani. Järgnenud nädalatel sai selgeks, et me ootused külastajate arvule on veidi ekslikud ja tegelikkuses on inimeste huvi oodatust veel suurem. Septembri lõpuks külastas näitust rohkem kui 36 000 inimest. Lisaks tavalistele giidituuridele korraldasime erinevaid mälestus- ja eriüritusi, mis kõik kuuluvad tänapäevase muuseumitöö hulka.
Tähtis on külastajate tagasiside – mida tuleks olemasoleva näituse juures täiendada ja mida silmas pidada tulevase püsinäituse loomisel. Üldjoontes olime suutnud luua piisavalt ülevaatliku ja sisuka näituse, kuid kahtlemata on ka arenguruumi. Tagasisidest koorus ühe peamise joonena välja, et lisaks vangla- ja okupatsiooniperioodi ajaloole otsivad külastajad teadmisi Eestist enne okupatsioonide algust. Kuna märgatav osa külastajatest on välismaalased, siis täiendame näituseala kevadeks rahvusvahelise osa laiendusega, kuid toome eraldi teemapunktidena juurde ka Patarei merekindluse perioodi ning sissevaate Eesti ajaloosse teise maailmasõja eel ja ajal.
Järgmisele hooajale läheme vastu veel kõrgemate ootustega: rohkem külastajaid tähendab teadlikkuse tõusu kommunistlike režiimide kuritegude ja lähiajaloo osas nii Eestis kui maailmas.
Ka teiste riikide kõnekamate ajaloosündmuste tutvustamine on üks tegevussuund ja lõppenud hooajal võõrustasime viite sellist näitust. Nüüdses etapis on olulisim kogemuste ja ideede täiendamine tulevase püsinäituse ja muuseumi ettevalmistamiseks, et mõne aasta pärast saaks Patarei aastaringi lahti olla ja tuua inimeste silme ette ning teadvusse kommunistlike režiimide kuriteod ja mälestada nende miljoneid ohvreid.
Käesoleva hooaja kogemus tõestas, et teema kõnetab inimesi ning sellised näitused tõstavad teadlikkust Eesti ja maailma ajaloo ühest tumedamast episoodist, kui inimlikkus muutus teisejärguliseks. Muuseumi valmides tekib tugev sümbioos Patarei ja Maarjamäel asuva Eesti kommunismiohvrite memoriaali vahel. Tuhanded ohvrite nimed ei jää ilma laiema taustaloota ning näitame, et oleme oma rahva minevikuheitlustest võimelised ausalt rääkima.
Kui kellelgi tekib küsimus, kas ja miks seda kõike siiski vaja on, siis kutsume teda kevadel julgelt külla tulema. Oleme ise sõnastanud, et meil on nii õigus kui kohustus rääkida nende inimeste lugu, kes ei saanud valida endale tulevikku, sest totalitaarsed režiimid muutsid selle võimatuks. Me peame rääkima nende inimeste lugu, kelle elutee lõppeski Patarei müüride, vangilaagri okastraataedade või küüdituspaiga hurtsikute vahel ja kes seda seepärast ise teha ei saa.
Toimetaja: Valner Valme